Kui inimesel on aju haigus, kahjustus või talitlushäired, diagnoositakse tal tavaliselt entsefalopaatia. See ei ole konkreetne haigus, vaid pigem viis kirjeldada mis tahes ajuprobleeme, mis hõlmavad struktuuri või funktsiooni probleeme. Üldiselt kogeb entsefalopaatiaga inimene vaimseid muutusi, mis võivad olla väikesed või rasked. Sageli ilmnevad ka füüsilised sümptomid, nagu koordinatsioonihäired.
Entsefalopaatia tekkimisel võib inimesel esineda mitmesuguseid sümptomeid. Kõige sagedamini kogeb selle seisundiga inimene muutunud vaimset seisundit. Näiteks võib tal olla raskusi tähelepanu pööramisega või tal puudub hea otsustusvõime. Mõnel juhul muutub selle seisundiga inimene äärmiselt loiuks või tundub dementsena.
Mõned entsefalopaatia juhtumid esinevad selliste füüsiliste sümptomitega nagu halb koordinatsioon, lihastõmblused, värinad või krambid. Patsient võib isegi koomasse langeda. Sümptomite raskus, mida inimene kogeb, on sageli otseselt seotud haigusseisundi põhjusega. Inimesel, kellel on väike ajukahjustus, võivad peamise sümptomina olla näiteks lihastõmblused. Teisest küljest võib inimene, kellel on haigus, mis jätab aju hapnikust ilma, kiiresti koomasse langeda ja isegi surra.
Arstid kasutavad entsefalopaatia diagnoosimiseks palju erinevaid teste. Sageli alustavad nad esmase haiguse või seisundi (nt maksahaiguse või vereinfektsiooni) testimisega, mis põhjustab entsefalopaatia. Tavaliselt kasutatavate testide hulgas on need, mis mõõdavad inimese erksuse ja koordinatsiooni taset. Arstid võivad haigusseisundi diagnoosimiseks kasutada ka vere- ja metaboolseid teste ning uurida kehakultuure infektsioonide, parasiitide ja ebaseadusliku või ebaseadusliku uimastitarbimise nähtude suhtes. Mõnikord kasutatakse ka neerufunktsiooni teste.
Patsientide diagnoosimiseks kasutatakse sageli diagnostilisi pilditeste. Näiteks võib arst tellida arvutipõhise aksiaaltomograafia (CAT) skaneerimise ja magnetresonantstomograafia (MRI) testid, lootes tuvastada aju turset ja ajukoe kõrvalekaldeid. Need testid võivad aidata tuvastada ka teatud nakkusi. Ultraheli võib kasutada nii inimese verevoolu hindamiseks kui ka abstsesside otsimiseks. Mõnikord kasutatakse inimese ajulainete mustrite ja ajukahjustuse hindamiseks elektroentsefalogramme (EEG).
Entsefalopaatia ravi sõltub haigusseisundi põhjustanud põhjustest ja sümptomite tõsidusest. Sageli hõlmab see lisaks ajukahjustusest või haigusest põhjustatud sümptomitele ka esmase või põhiseisundi ravi. Kahjuks on teatud tüüpi ajukahjustused ja entsefalopaatiaga seotud vaimsed muutused püsivad ja neid ei saa ravida.