Enterotsüüt on teatud tüüpi rakk, mis neelab seedetraktist vett ja toitaineid. Näiteks nn sammasrakk on see kõrge ja kitsa kujuga ning pintsli äärisega, mis koosneb väikestest eenditest, mis ulatuvad soolestiku sisemusse. Enterotsüüdid pärinevad soolestiku näärmetest ehk krüptidest peensooles ja käärsooles. Peensooles toodavad ja eritavad nad seedeensüüme, mis seonduvad nende harjapiiridega ning aitavad lagundada suhkruid ja valke, muutes need väiksemaks ja kergemini omastatavaks. Jämesoole enterotsüüdid neelavad vett ja elektrolüüte.
Peensoole sein on paigutatud sõrmetaolistesse eenditesse, mida nimetatakse villiks. Pärast seda, kui enterotsüüdid on moodustunud villi põhjas asuvates krüptides, migreeruvad enterotsüüdid kuni otsteni, küpsedes. Villi otstes toimub rakusurm ja enterotsüüdid tungivad soolestikku. Enterotsüüdi elutsükkel kestab vaid paar päeva ja peensooles on sellest tulenev limaskesta uuenemise kiirus kiirem kui ühelgi teisel kehakoel. Käärsooles villid puuduvad, kuid on krüpte, kus toimub enterotsüütide moodustumine.
Enterotsüüdid on lihtsad sambakujulised epiteelirakud, mis on pikliku kasti kujulised. Soolest imenduvate rakkudena leidub neid nii jäme- kui peensooles. Igal enterotsüüdil on ovaalne tuum, mis asub raku alumises osas. Raku ülaosas pintsli ääris, mis on valmistatud pisikestest eenditest, mida nimetatakse mikrovillideks, suurendab oluliselt pinda, mis on saadaval toitainete või vee imendumiseks soolestikust.
Iga enterotsüüt toodab seedeensüüme, mida tuntakse peptidaaside ja disahharidaasidena. Need kinnituvad raku ülaosas olevate mikrovillide külge, lagundades soolestikust valgud ja suhkrud väiksemateks osakesteks, mis imenduvad kergemini. Käärsooles absorbeerivad enterotsüüdid vett ja elektrolüüte ning kuigi nende ülemisel pinnal on ka mikrovillid, ei sisalda need seedeensüüme.
Ained liiguvad soolestikust enterotsüütidesse ja sealt edasi rakke ümbritsevasse vedelikku, mida nimetatakse interstitsiaalseks vedelikuks. Enterotsüüdil on mitmeid aktiivseid transpordisüsteeme, mida ta kasutab ainete pumpamiseks läbi oma rakumembraani ja rakku. Kui toitained jõuavad interstitsiaalsesse vedelikku, jõuavad need väikestesse veresoontesse, mida nimetatakse kapillaarideks ja mis ühenduvad üldise vereringesüsteemiga.