Ennetav löök on sõjaline tegevus, mille eesmärk on neutraliseerida võimalik oht või saada selge eelis vaenlase vastu. Ennetavate löökide seaduslikkus on küsitav, kuna üldiselt peetakse neid solvavaks tegevuseks, välja arvatud väga spetsiifilistel asjaoludel. Näiteks võidakse pidada õigustatuks ennetavat lööki riigi piiri lähedale kogunevate vägede vastu, samas kui juhuslik õhulöök teadaolevale vaenlasele ei pruugi olla õiguslikult vastuvõetav. Vaatamata aruteludele selliste tegevuste seaduslikkuse üle, on paljud riigid läbi ajaloo kasutanud ennetavaid rünnakuid sõjaliste vahenditena.
Ennetava streiki kaalumisel võetakse tavaliselt otsusesse mitu asja. Esimene on ohu olemuse hoolikas uurimine, kusjuures konkreetseid ohte, nagu vägede kogunemine või tuumaseadmete detoneerimine, peetakse ennetavate rünnakute õigustuseks. Analüütikud mõtlevad ka vaenlase eeldatava rünnaku tõenäosusele, kaaludes selliseid asju nagu avalikud teadaanded, luureteave ja vaenlase ajalooline tegevus.
Üldiselt julgustatakse valitsusi enne ennetava streigi alustamist kaaluma alternatiive. Sellise streigi otsuse kaalumisel kaaluvad valitsusametnikud muid võimalusi, nagu diplomaatia, sanktsioonid ja muud vahendid. Ideaalis tuleks agressiivne tegevus ette võtta ainult siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud. Lõpuks võivad analüütikud kaaluda sellise streigi õiguslikke ja eetilisi põhjendusi, et näha, kas see on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja tingimustega kooskõlas.
Löögi andva riigi jaoks võib ennetav rünnak olla võimas sõjaline tööriist, eriti kui see viiakse läbi hästi. Rünnak võib vastasrahva tasakaalust välja viia ja üllatuda, andes seeläbi ründavale rahvale ülekaalu. Eesmärk on jõudemonstratsiooniga takistada edasist sõjategevust, kuid ennetav löök võib nõrgendada ka vaenlase sõjalisi võimeid, mis võib olla eeliseks pikaleveninud sõjas või sõjategevuses. Ennetav löök nõuab ka palju vähem sõjaväelasi kui tavaline rünnak või invasioon.
Mitmed valitsused eelistavad ennetavaid rünnakuid tegelikele sõjakuulutustele, kuna need deklaratsioonid võivad nõuda seadusandjate osalemist, mis võtab aega. Ennetava streigi saab riigipea lubada ja kiiresti läbi viia, mis tekitab üllatusmomenti ja minimeerib avalikku arutelu selle teema üle. Seadusandlikud kogud ja kodanikud võivad aga oma valitsusi selliste löökide eest vastutada ning ÜRO liikmed võivad samuti eeldada, et nad õigustavad oma ennetavaid rünnakuid rahvusvahelisel foorumil.