Endoteelirakud on spetsiaalset tüüpi keharakud, mis vooderdavad vereringesüsteemi kõigi osade, nagu süda, arterid, veenid ja kapillaarid, sisepinda. Endoteelirakud on lihtne lameepiteel, mis tähendab, et neil on lame kuju ja need on paigutatud ühte rakukihti. Endoteelirakud tagavad sileda pinna, mis hoiab vere kiiret liikumist kogu kehas ja aitavad vältida verehüüvete teket vereringesüsteemis.
Enoteelirakkudest moodustunud struktuuri nimetatakse endoteeliks. Südames olevat endoteeli tuntakse täpsemalt endokardina. Endoteelirakud erinevad teistest epiteelirakkudest selle poolest, et tsütoskelett, mis annab rakule sisemise struktuuri, sisaldab pigem vimentiini valgu filamente, mitte keratiini filamente.
Endoteel vastutab paljude oluliste bioloogiliste funktsioonide eest. See osaleb vasodilatatsioonis ja vasokonstriktsioonis, vererõhu reguleerimises veresoonte läbimõõdu muutuste kaudu, laiendades neid verevoolu suurendamiseks ja ahendades verevoolu vähendamiseks. Kahjustuse korral alustab endoteel vere hüübimist ehk hüübimist, et parandada vigastust ja vältida hemorraagiat. Endoteelirakud osalevad ka angiogeneesis, uute vererakkude moodustumisel. Nad osalevad ka immuunvastuses ja aitavad kontrollida valgete vereliblede liikumist vereringesse ja sealt välja ning osalevad spetsiifilisemas filtreerimises teatud organites, nagu ajus ja neerudes.
Endoteel on seotud ka teatud häiretega, sealhulgas ateroskleroosiga, arterite seinte paksenemisega kolesterooli või muude rasvainete kogunemise tõttu. Endoteeli düsfunktsioon, mida iseloomustab näiteks vasodilatatsiooni ja vasokonstriktsiooni rikkumine, on sageli südameprobleemide või ateroskleroosi varajane hoiatusmärk. Endoteeli düsfunktsioon on levinud ka sigarettide suitsetajatel ja patsientidel, kellel on suhkurtõbi, koronaararterite haigus, kõrge vererõhk ja hüperkolesteroleemia ehk kõrge kolesteroolitase veres.