Emakakaela adenopaatia on emakakaela lümfisõlmede turse, mida leidub pea ja kaela ümber. Turse võib olla sõlmede põletiku või infektsiooni tagajärg ning see võib taanduda ise või vajada ravi. Arst saab hinnata patsiendi seisundit, et selgitada välja suurenemise põhjus ja koostada raviplaani, lähtudes haiguse põhjustest ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Mõnel juhul on emakakaela adenopaatia märk tõsisest põhihaigusest.
Lümfisõlmed toimivad kogumispunktidena lümfile, vedelikule, mis ringleb kogu kehas, et toetada immuunsüsteemi. Nad kipuvad püüdma prahti, võõrkehi, surnud rakke ja muid materjale. Kui inimesed on haiged, suurenevad nende lümfisõlmed loomulikult, kuna immuunsüsteem töötab rohkem ja võib toota rohkem materjali. Aja jooksul võivad sõlmed selle materjali eemaldada ja naasta normaalsele suurusele.
Patsientidel võib see häire tekkida seoses erinevate seisunditega, sealhulgas külmetushaiguste ja gripi ning tõsiste infektsioonidega. Mõnikord muutub emakakaela adenopaatia krooniliseks, nagu näiteks inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) haigustega seotud turse korral. Nendel patsientidel ei pruugi sõlmed olla võimelised neis sisalduvat materjali iseseisvalt ekspresseerima või ei suuda seda piisavalt kiiresti eemaldada, et turse saaks langeda enne, kui lümfisõlmedesse satub rohkem nakkusohtlikke ja jääkaineid.
Kui patsiendil tekib pea ja kaela ümber paistetus, võib arst seda piirkonda palpeerida, et kontrollida emakakaela adenopaatiat ja muude struktuuride suurenemist. See võib olla diagnoosimise ja ravi oluline osa, kuna kasv ei pruugi tegelikult olla seotud lümfisõlmedega. Kui arstil on mure pahaloomuliste kasvajate pärast, võib olla vajalik biopsia, et võtta tursest rakuproov. Patoloog saab proovi uurida mikroskoobi all, et teha kindlaks, millised rakud on seotud ja kontrollida pahaloomulise kasvaja tunnuseid.
Emakakaela adenopaatia ravi hõlmab tavaliselt põhiseisundi käsitlemist ja sõlmede iseseisvat taastumist. Kui patsiendil on lümfisõlmedes vähirakke, võib osutuda vajalikuks operatsioon nende eemaldamiseks. Arst võib turvalisuse huvides võtta ka naabersõlmed, isegi kui need ei näi olevat seotud; sõlmedes võivad olla vähirakud, mis võivad hakata kasvama kasvajateks. Pärast operatsiooni võib patsient vajada keemiaravi ja kiiritust, et piirata kordumise tõenäosust.