Emaka vähkkasvaja tüüp, emaka sarkoom, tekib sidekoes või silelihastes, mitte endomeetriumis või emaka limaskestas. Emaka sarkoomid on suhteliselt haruldased, moodustades ainult umbes neli protsenti emaka pahaloomulistest kasvajatest; enamik neist on endomeetriumi sarkoomid. Emaka sarkoom ilmneb tavaliselt pärast menopausi. Ravi toimub tavaliselt kirurgilise eemaldamise, kiirituse, keemiaravi ja või hormoonravi vormis.
Anatoomiliselt koosneb emakas kolmest kihist. Sisemine on endomeetrium, sambakujulisest epiteelkoest vooder, mis toetub sidekoekihile ehk stroomale. Järgmine kiht on müomeetrium, mis koosneb silelihastest, mis on lihaskoe tüüp kõigis kehaorganites, välja arvatud süda. Lõpuks on emakas ümbritsetud perimeetriga, seroosse membraaniga, mis koosneb ka epiteelkoe kihist ja sidekoe kihist. Emaka sarkoom mõjutab kas stroomat või müomeetriumi.
Emaka sarkoomil on kolm peamist tüüpi, mis liigitatakse vastavalt koele, millest need tekivad, kuigi mõned emaka sarkoomid ei sobi ühte neist rühmadest. Endomeetriumi strooma sarkoomid tekivad endomeetriumi stroomast, mis asub endomeetriumi ja silelihaste vahel. Emaka leiomüosarkoomid tekivad silelihastest ja emaka kartsinosarkoomid, mida nimetatakse ka pahaloomulisteks segatud Mülleri kasvajateks, sisaldavad nii epiteeli kui ka sidekoe päritolu vähirakke. Emaka kartsinosarkoomid jagunevad veel kahte tüüpi: homoloogsed, mis sisaldavad ainult emakas leiduvaid koetüüpe, ja heteroloogsed, mis sisaldavad muid koetüüpe, sealhulgas luud, kõhred või skeletilihased.
Emaka sarkoomi sümptomiteks on valu ja surve vaagnapiirkonnas, ebanormaalne eritis tupest, sealhulgas menopausijärgne või muul viisil ebatavaline verejooks, ja mitte-raseda emaka turse. Diagnoos algab sageli kuvamismeetoditega, nagu ultraheli, kompuutertomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI), kuid seda tuleb kinnitada kasvaja mikroskoopilise kontrolliga. Võimaluse korral võib selle kontrolli teha hüsteroskoopia, biopsia või dilatatsiooni ja kuretaaži (D&C) abil. Biopsia käigus eemaldatakse väike osa kasvajast uurimiseks, tavaliselt läbi nõela. Hüsteroskoopia kasutab emaka sisemuse vaatlemiseks endoskoopi, valguse ja läätsesüsteemiga toru. Laienduse ja kuretaaži puhul laiendatakse ehk laiendatakse emaka avaust ning vahendit kasutatakse rakkude uurimiseks väljakraapimiseks.
Emaka sarkoomi prognoos ei ole tavaliselt väga hea. Eelistatud ravimeetodiks on hüsterektoomia, mille käigus eemaldatakse kogu emakas. Kiiritus, keemiaravi ja hormoonravi on muud kättesaadavad ravimeetodid, kui operatsioon ei ole mingil põhjusel võimalik.