Mis on elutu nimisõna?

Elutu nimisõna tähistab kohta, asja või ideed, mis on elutu, näiteks sõnad “kivi”, “maja” ja “armastus”. Inglise keeles ei võta seda tüüpi nimisõnad tavaliselt omastavat vormi, lisades apostrofi ja “s”, mida tavaliselt kasutatakse muud tüüpi nimisõnadega. Mõned uuringud näitavad, et noored eelistavad muuta lause objektiks elutu nimisõna, mis võib põhjustada passiivse hääle. Seda tüüpi sõnad on kontrastiks elavatele nimisõnadele, mis tähistavad elavaid inimesi, loomi ja muid organisme, nagu “naine”, “poiss” ja “kass”.

On palju sõnu, mis kvalifitseeruvad elutuks nimisõnaks, kuna see võib kehtida peaaegu iga elutu asja, asukoha või mõiste kohta. Enamasti kasutatakse neid nimisõnu sarnaselt elavate nimisõnadega, kuigi neil on mõned olulised erinevused. Elul nimisõnal ei ole inglise keeles tavaliselt omastavat vormi, kasutades järelliitena “-‘s”. Selle asemel, et öelda “auto uks”, ütleb enamik inglise keelt kõnelejaid lihtsalt “auto uks”. Siiski on ka erandeid, näiteks “eilsed uudised” või “kella minutiosuti”.

Sõnu “see” ja “mis” kasutatakse tavaliselt elutu nimisõna järel oleva muutmisklausli osana. Seda võib näha sellistes lausetes nagu “Auto, mis oli sinine” või “Kivi, mille kinkisin oma sõbrale, oli kivistunud puit.” Vastupidiselt sellele kasutatakse sõna “kes” sageli viidates elavale nimisõnale, mis tähistab inimest, näiteks “Poiss, kes nuttis hunti”.

Uuringud noorte inglise keelt kõnelevate inimestega on näidanud ka loomulikku kalduvust kasutada lause objektina elutut nimisõna, mitte subjekti. See sobib hästi selliste lausete puhul nagu “Poiss lõi palli” või “Kass hüppas toolile”, kuna toimingut sooritab elav nimisõna. Elutu nimisõna kasutamine objektina võib aga põhjustada lauses passiivse hääle, mis võib olla kirjutamisel probleem.

Paljud noored ja isegi kogenud kirjanikud tahavad loomulikult kasutada lause “tegijana” elavat nimisõna. Sellises väljendis nagu “Tekk kukkus kassile” on elutu nimisõna lause toimingu sooritav subjekt. Kui see on ümber kirjutatud “Kass oli langeva teki all”, muutub see passiivseks lauseks. Subjekt ei soorita enam tegevust, mistõttu võib lugemine olla mõnevõrra igav või vähem dünaamiline ja huvitav.