Pettuse tüüpiline määratlus on, et see on tahtlik petmine, mis kahjustab kedagi teist füüsiliselt, rahaliselt või muul viisil. Elukindlustuspettused on väga spetsiifilised. See viitab elukindlustuse taotlejate või müüjate tahtlikule petmisele. Seda tüüpi pettused avalduvad mitmel erineval viisil.
Mõned elukindlustuspettused panevad toime inimesed, kes ostavad kindlustust või kellel see juba on. Kõige tavalisem on kindlustustaotluste tahtlik väärkajastamine. Igasugune poliitika terviseteave peab olema täpne, sealhulgas inimese vanus. Suitsetajad peavad oma käitumist tunnistama ja kui inimestel on haigusseisundid, mis võivad kindlustuskulusid tõsta, peavad nad selle vajaduse korral siiski taotlema. Kuigi elukindlustus on kallim, kui inimesel on haigusseisundid, võib poliis olla väärtusetu, kui inimene valetab avaldusel. See muudab kõik lepingud kehtetuks, kuna see on petturlik, ja pettuse tõendamise korral ei pruugi ellujäänutel raha sisse nõuda.
Elukindlustuspettused võivad hõlmata üsna keerulisi skeeme. Inimesed on surma võltsitud, et pereliikmed saaksid poliisi nõuda. Teised loovad vale identiteedi, mille nad saavad seejärel raha eest “tappa”. Nii ebameeldivad kui need kuriteod on, ei kahjusta need vähemalt tegelikku inimest füüsiliselt. Kahjuks on olnud palju juhtumeid, kus keegi on elukindlustuse sissenõudmise eesmärgil kellegi teise tapnud. See pole mitte ainult pettus, vaid seda peetakse tavaliselt esimese astme mõrvaks.
Üks elukindlustuse ost, mis võib mõnikord olla petturlik või ebaseaduslik, tekib siis, kui ettevõtted ostavad töötajatele elukindlustust, mida mõnikord nimetatakse surnud talupojakindlustuseks. See ei ole ebaseaduslik, kui töötajad annavad ettevõttele loa neid kindlustada ja raha koguda, kui nad surevad. Kui töötaja sellega nõus ei ole, võidakse seda vaadelda kui pettust.
Mõned arstid võivad elukindlustuspettustes osaleda, tegutsedes arstliku kontrollijana, kes tõendavad taotlevate inimeste tervist. Ravikindlustuse taotlejaga võltsivad nad teadlikult teavet tervisekontrolli kohta. See võib juhtuda inimeste puhul, kelle eluiga eeldatakse pikka aega vaatamata haigusseisunditele, või võib see olla kokkumäng halva mainega agendiga nn nn viaatikapettuses.
Viatiliste pettuste puhul värbavad agendid surmaga lõppevate haigustega inimesi, et osta palju poliise, millel kõigil on annuiteet. Inimene saab oma elu lõpuni raha teenimiseks, kuid suurem osa vahenditest satub pärast inimese surma kolmandatest isikutest investorite taskusse. Arstid võivad olla kaasatud raskelt haige inimese “tervise” tõendamisse, kes valetab ka tema terviseseisundi kohta, ning selgelt on skeemi osa ka maakler või müügimehed.
Lisaks elukindlustuspettustele võivad kindlustust müüvad agendid praktiseerida ka muud tüüpi petturlikke tegevusi. Mõnikord paluvad agendid inimestel allkirjastada tühjad vormid või pakkuda inimestele uusi kindlustuspakkumisi, mis kulutavad nende praeguse kindlustuse uue poliisi eest tasumiseks. Need võivad olla pettused ja inimesed, kes soovivad osta rohkem kindlustust, peaksid neist teadlikud olema.