Ensüümiga seotud immunosorbentanalüüs (ELISA) on immunoloogias levinud test antigeenide või antikehade tuvastamiseks. Antigeenid kutsuvad esile immuunsüsteemi reaktsiooni – teisisõnu põhjustavad haigusi. ELISA-d kasutatakse paljude bakterite ja viiruste antigeenide, sealhulgas inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV), malaaria, koolera, leetrite ja mumpsi tuvastamiseks. Nende ja paljude teiste patogeenide vastaste antikehade tuvastamiseks saab kasutada veidi erinevat ELISA protokolli. ELISA protokoll on samm-sammuline protseduur konkreetse ELISA läbiviimiseks.
Kuigi ELISA protokoll varieerub veidi, olenevalt teostatavast ELISA tüübist, on põhikontseptsioon nende kõigi puhul sama. ELISA sõltub ensüümiga seotud antikehadest, mida nimetatakse ka antiglobuliinideks. Nende antiglobuliinide külge kinnitatud signaalmolekul muudab testi ajal lisatud substraadi värvi, kui soovitud antigeen või antikeha on olemas. Olemasoleva antigeeni või antikeha kogus on võrdeline värvimuutuse hulgaga, mida saab mõõta elektroonilise plaadilugejaga.
ELISA-d on kolm peamist tüüpi. Otsest ELISA-d kasutatakse tavaliselt pigem antigeenide kui antikehade tuvastamiseks. See on lihtsaim ELISA protokoll, kuna ensüümiga seotud antikeha seondub otse soovitud antigeeniga. Seejärel lisatakse substraat, et määrata olemasoleva antigeeni kogus.
Antikehade tuvastamiseks kasutatakse kaudset ELISA-d, samas kui antigeenide tuvastamiseks saab kasutada teist tüüpi kaudset ELISA-d, mida nimetatakse sandwich-ELISA-ks. Sandwich-ELISA protokoll nõuab soovitud antigeeniga seondumiseks kahte antikeha, mida nimetatakse püüdmis- ja tuvastamisantikehadeks. Lisatakse antiglobuliin, mis seondub tuvastamisantikehaga, ja lisatakse substraat. Kaudne ELISA järgib sarnast protokolli, kuid kasutab soovitud antikeha tuvastamiseks püüdmisantigeeni, mitte püüdmisantikeha.
Konkurentsivõimelist ELISA-d kasutatakse sageli madalates kontsentratsioonides esinevate antigeenide tuvastamiseks, kuna see on väga tundlik analüüs. Erinevalt teistest ELISA protokollidest kasutab konkureeriv ELISA antikeha asemel ensüümiga seotud antigeeni ja veidi erinevat kvantifitseerimismeetodit. Selles lisatakse nii tuvastatavat antigeeni sisaldav proov kui ka ensüümiga seotud antigeen antikehale ning kaks antigeeni konkureerivad antikehaga seondumiskohtade pärast. Substraadi lisamisel on värvimuutus suurem ning seotud ensüümiga seotud antigeenide ja seotud prooviantigeenide suhe on suurem. See tähendab, et proovi antigeeni madalamate kontsentratsioonide korral tuvastatakse suurem värvimuutus, mis muudab selle meetodi nii tundlikuks.