Elektroonilised väljaanded on sellised väljaanded, mis on vormistatud ja toodetud elektroonilises keskkonnas. Näiteks artiklit Selgitatudist loetaks elektrooniliseks väljaandeks. Mõned väljaanded on saadaval nii trükituna kui ka elektroonilisel kujul. Tihti on elektrooniliste väljaannete tsiteerimise reeglid veidi teistsugused kui trükiväljaannete puhul.
Kõige levinumad elektroonilised väljaanded on need, mida leidub Internetis, sageli hüperteksti märgistuskeeles (HTML). Mõned väljaanded võivad olla ka PDF-failide, tekstitöötlusfailide või muud tüüpi failide kujul, mis laaditakse üles Internetti või levitatakse privaatselt. Nende väljaannete eeliseks on see, et need on juurdepääsu taotlejatele peaaegu igal ajal kättesaadavad ning puuduvad printimis- või postikulud. Kuna elektroonilised väljaanded on hõlpsasti ühelt lugejalt teisele edastatavad, jõuavad need sageli suurema ja asjakohasema vaatajaskonnani. Puuduseks on see, et neid saab suhteliselt lihtsalt kopeerida ja mõned lugejad eelistavad materjale lugeda paberil.
Interneti puhul on veebipõhised andmebaasid, mis pakuvad juurdepääsu miljonitele elektroonilistele väljaannetele, sealhulgas tervetele ajakirjadele või üksikutele artiklitele. Neid andmebaase võidakse pakkuda üldsusele tasu eest või need võivad olla kättesaadavad ülikooli või kohaliku avaliku raamatukoguga sõlmitud lepingu kaudu. Need pakuvad mugavat kohta elektrooniliste väljaannete otsimiseks.
Elektroonilisi väljaandeid saab panna ka füüsilisele andmekandjale, näiteks kettale või CD-le. Neid saab müüa üksikisikutele või koos nende kohta käiva teabega vabalt levitada. Seda tüüpi meediumi eeliseks on see, et teabe levitamist saab täpsemalt reguleerida, kuigi levitamine pole nii kiire.
Ajalehtedel ja ajakirjadel on sageli nii elektrooniline kui ka trükitud väljaanne. See pakub neile ettevõtetele täiendavaid tulu teenimise võimalusi, kuna nad pakuvad reklaami nii veebis kui ka trükis. Samuti on neil väljaannetel kiirem viis uudiste ilmnemisel sõna avalikuks saada. See on piirang, millest traditsiooniline trükimeedium lihtsalt üle ei saa.
Elektrooniliste väljaannete tsiteerimisel on vaja veidi rohkem teavet. Iga kord, kui tsiteeritakse elektroonilist väljaannet, tuleb märkida andmekandja, millelt see laaditi. Interneti puhul tuleb URL tõenäoliselt panna tsitaadi lõppu. Mõned stiilid, nagu APA ja MLA, lubavad URL-i välja jätta, kui väljaanne leitakse akadeemilisest andmebaasist, kuid andmebaasile tuleb anda nimi. Samuti tuleb märkida teabe hankimise kuupäev, kuna Internetis olevaid artikleid uuendatakse sageli perioodiliselt.