Mis on elamurajoon?

Elamupiirkond on piirkond, kus asuvad kodud. Täpsemalt on kohalik planeerimiskomisjon tsoneerinud selle ala piirkonnaks, kuhu saab ehitada ja kus elada. Muud tüüpi alad on tsoneeritud kaubandus-, põllumajandus-, tööstus- või nende segudega.
Elamupiirkonna planeerimine võib toimuda enne või pärast piirkonna arendamist. Kui piirkond on enne ehitiste ehitamist tsoneeritud elamuks, saab seda piirkonda kontrollida ja kujundada kaunimaks ja peresõbralikumaks elamupiirkonnaks. Kui piirkond on pärast struktuuride paigaldamist tsoneeritud elamuks, võib kõik praegused ettevõtted või struktuurid olla seadusega hõlmatud, mis tähendab, et need võivad jääda paigale kuni ettevõtte sulgemiseni. Isegi kui ettevõte oma uksed sulgeb, on tsoneeritud elamurajoonis siiski äri- või tööstusrajatisi.

Tsoneerimine elamurajoonis võib esineda mitmel kujul ja hõlmata paljusid erinevaid eluaseme stiile. Elukohad võivad olla ühe- või mitmeperelised. Need võivad olla ka ühekorruselised või mitmekorruselised. Korterikompleks on näide elamurajoonis asuvast ettevõttest, mis võib olla mitmekorruseline. See võib olenevalt asukoha tsoneerimise reeglitest olla piirkonnas keelatud või mitte.

Nendele aladele ehitades on oluline jälgida kogu selle ala tsoneerimist, kuhu kinnisvara ostetakse. Näiteks võib elamurajoon külgneda äripinnaga. Seega võiks soovida kontrollida lähedalasuvate kruntide tsoneerimist, et tagada, et ettevõtteid ei ehitataks uue kodu ümber.

Tsoneerimine võib samuti muutuda. Tegevuse lõpetanud talu võidakse põllumajanduslikuks tsoneerida, kuni planeerimiskomisjon otsustab selle elamupiirkonnaks muuta. Sel hetkel saab maale ehitada ühe- või mitmepereelamuid, olenevalt reeglitest, mille tsoneerimiskomisjon otsustab kehtestada.

Äri- või tööstuspiirkonda elamut rajada soovija saab taotleda linnaosa ümbertsoonimist. Samamoodi võib isik, kes soovib mõnes nimetatud piirkonnas ettevõtlust rajada, taotleda piirkonna ümberjaotamist. Tuleb tunda kohalikus omavalitsuses tsoneerimise ja ümbertsoneerimise eest vastutavat autoriteetset üksust ning pöörata tähelepanu regulaarsele koosolekule. Tavaliselt peab tsoneerimis- või ümbertsoonimiskomisjon postitama sildid ja hoiatama kinnisvaraomanikke, kui kinnistus on juhtumas drastiline muutus.