Ekspressiivne afaasia on neuroloogiline häire, mille puhul inimestel on suhtlemiseks raskusi rääkimise või kirjutamisega. Selle seisundiga patsiendid teavad, mida nad öelda tahavad, kuid ei suuda seda väljendada, ja nende kõne- ja kirjakeele mõistmine on tavaliselt hea, kuigi neil võib olla raskusi ebatavalise süntaksi või struktuuriga esitatud asjadega. Ekspressiivse afaasia kõige levinum põhjus on insult. Patsiendi toetamine insuldi taastumise kaudu ja rehabilitatsiooniseansside läbiviimine kõnekeelepatoloogiga võib aidata patsiendil suhtlusoskusi uuesti arendada.
Seda seisundit tuntakse mõnikord ka kui Broca afaasiat, viidet kaasatud ajupiirkonnale või mitte-voolavaks afaasiaks. Mõnel seda tüüpi afaasiaga inimestel on raskusi sõnade ütlemise ja fraaside loomisega ning nad võivad rääkida katkendlikult, vaoshoitud viisil, kasutades võtmesõnu, et püüda asja edasi anda. Teised patsiendid võivad rääkida soravalt, kuid rumalate sõnadega või sõnadega, mida kasutatakse mõttetusel.
Patsientide sõnul, kes on seda seisundit kogenud ja paranenud, on see seisund äärmiselt masendav. Patsiendid võivad mõelda, mida nad tahavad öelda, kuid nende aju ei suuda muuta patsiendi peas toimuvat teistele inimestele arusaadavasse vormingusse. Mõned selle seisundiga patsiendid erutuvad pettumuse tõttu ja võivad žestikuleerida või karjuda, kui neid püütakse mõista.
Suhtlushäiretega, nagu ekspressiivne afaasia, patsiendid võivad samuti olla pettunud viisist, kuidas inimesed nendega suhtlevad. Inimesed võivad hakata lihtsalt ja valjult rääkima patsientidega, kellel on probleeme suhtlemisega, kuigi need patsiendid on võimelised mõistma, ja see võib tunduda patroneeriv. Kannatamatuks muutumine ja patsiendi lause lõpetamine on veel üks levinud probleem, mis võib patsiente frustreerida ja ärrituda.
Ekspressiivse afaasiaga patsiendiga saab suhtlemisoskuste arendamiseks töötada kõnekeelepatoloog. Mõned patsiendid leiavad, et suhtlustahvlite ja muude tööriistade kasutamine afaasia perioodidel aitab neil selgelt suhelda. Aja jooksul kipuvad patsienti ümbritsevad inimesed tuttavaks saama ka patsiendi kasutatava suhtlusstiiliga ning saavad aru ja tõlgendavad lauseid, mis tavainimese jaoks ei pruugi olla loogilised.
Ekspressiivse afaasiaga inimesega vesteldes on soovitatav rääkida selgelt ja normaalse hääletooniga ning olla ettevaatlik keeruka lausestruktuuri või süntaksi kasutamisel, kuna see võib segadust tekitada. Patsientide kõne ajal tähelepanu pööramine ja kuuldu patsiendile tagasi peegeldamine võib aidata luua selget suhtlust.