Konstruktsioonitehnika on ehitiste, sildade, pinnasetööde ja tööstusrajatiste tugisüsteemide projekteerimine. See tehnikaharu keskendub koormuse ohutule toetamisele ning tugineb nende tugede kujundamisel füüsika ja matemaatika põhimõtetele. Töid teostavad ehitusinsenerid, kuigi paljudes valdkondades on piirid tsiviil- ja ehitusinseneride vahel hägused. Kuna hooned muutuvad üha keerulisemaks, loovad paljud ülikoolid ja litsentsiametid ehitusinseneridele eraldi programme ja sertifikaate, mis aitavad eristada seda omaette valdkonnana.
Ehitustöödega seotud ülesanded on mitmekesised ja keerulised, kuid esmane eesmärk on alati välja töötada tugisüsteem, mis võimaldab konstruktsioonil ohutult seista ja minimeerida varisemisohtu. Insener peab projekteerimisel arvestama temperatuurimuutuste, ilmastiku ja paljude muude teguritega ning valima materjalid, mis sellistele elementidele vastu peavad. Ta peab looma konstruktsiooni, mille läbipaine ja kõikumine on piisav, et võtta arvesse loomulikke nihkeid ja laienemist, tekitamata seal viibijatele ohtu või ebamugavust. Lõpuks peab ta lõpetama kavandi ja määrama materjalid, mis mahuvad projekti eelarvesse.
Hoone projekteerimisel teevad ehitusinsenerid tihedat koostööd arhitektide ja teiste projektimeeskonna liikmetega. Struktuuriliselt intensiivsete projektide (nt pilvelõhkujad) puhul juhib projekteerimisprotsessi sageli ehitusinsener. Sellistel juhtudel on konstruktsioonielemendid sageli arhitektuursetest omadustest ülimuslikud, kuigi projekt peab siiski hõlmama vajalikke ehituskomponente, nagu mehaanilised ja elektrisüsteemid.
Kasutades sammasid, talasid, plaate ja muid ehitustehnilisi elemente, kujundab insener ohutu ja praktilise tugisüsteemi, mis vastab kõigile projekti kriteeriumidele. Ta võib hoone konstruktsioonialusena kasutada rauast või terasest valmistatud materjale, kuigi eelpingestatud betoon ja eelvalatud paneelid on veel üks kindel võimalus. Väiksemate konstruktsioonide puhul võib puitpuit olla ka tõhus tugimaterjal ning pakkuda ka paljastatuna ainulaadset välimust. Muud materjalid, mida ehitusinsener kasutab, hõlmavad alumiiniumi ja terasesulamid ning müüritise elemente.
Selle valdkonna keerukuse tõttu on enamikul ehitusinseneridest kogu maailmas vähemalt nelja-aastane bakalaureusekraad. Enamikus valdkondades peavad ehitusinseneri spetsialistid olema litsentsitud, kuigi nõuded on dramaatiliselt erinevad. USA-s peab ehitusinseneril olema nelja- või viieaastane kraad ning mitmeaastane töökogemus, enne kui ta saab litsentsi taotleda. Kõiki potentsiaalseid taotlejaid testitakse eksamitega, mille on välja töötanud inseneri- ja maamõõtmise eksamineerijate nõukogu (NCEES), mis on inseneri sertifitseerimise riiklik juhtorgan.