Mis on ehituspiirangud?

Ehituspiirangud on spetsiifilised piirangud, mis on leitud erinevat tüüpi ehitusnormidest ja tsoneerimisseadustest. Seda tüüpi piirangute mõte on tagada, et omavalitsuse teatud geograafiline piirkond eraldataks peamiselt konkreetseks otstarbeks ja et nendele aladele ehitatud hooned vastaksid nendele tsoneerimispiirangutele. Mõnikord seavad ehituspiirangud piirangud antud hoone suurusele ja kasutamisele ning sätestavad eeskirjad selle kohta, kus neid hooneid tohib ehitada.

Ehituspiirangutega on omavalitsusel võimalik omada mõningast kontrolli selle üle, kuidas linn on äriettevõtete, tootmisrajatiste ja elamurajoonide koondumise osas. Olenevalt praegustes piirangutes leiduvatest hoone kontrollimeetmetest võimaldab see lähenemine vältida tehase ehitamist keset elamurajooni. Samamoodi takistaksid ehituspiirangud elamu ehitamiseks maa ostmist tootmisettevõtetele eraldatud tsooni keskel.

Lisaks sellele, et ehituspiirangud aitavad hallata seda, kus võib erinevat tüüpi ehitisi püstitada, aitavad need piirata ka nende hoonete kasutamist teatud piirkondades. Näiteks ei ole mõnes omavalitsuses ebatavaline, et ehitusnormid ja piirangud keelavad pühakoja või kooli lähedal asuvas hoones müüa täiskasvanutele mõeldud tooteid. Ööklubide ja baaride rajamine võib olla keelatud alale, mis on tsoonitud ainult eluruumideks. Idee on takistada ettevõtete asutamist piirkondades, mis ei oleks teretulnud enamikule nendes linnaosades juba elavatest inimestest.

Ka uusehitise suurust juhitakse sageli ehituspiirangute ja koodide abil. Olenevalt asjaomasest piirkonnast võivad kõikvõimalikud ehitised sisaldada vaid piiratud arvu korrusi või neil võib ehituskruntide suurusest lähtuvalt olla lubatud vaid teatud hulk ruutjalgasid. Nagu ka teiste piirangute puhul, on ka selle ehituskontrolli lähenemisviisi eesmärk säilitada piirkonna otstarve ja võimaldada uutel ehitistel hõlpsasti maastikku sobituda.

Ehituspiirangute raskusaste on vallati erinev. Mõnes kohas on jaemüüjatel ja toidukaupmeestel lubatud ehitada või kolida piirkondadesse, mis on peamiselt elamurajoonid, samas kui teistes kohtades nõuab protsess ümbertsooni arutamist ja teatud arvu elanike heakskiitu. Linnapiirkondades, kus püütakse kesklinna elustada, võib ehituspiirangute struktuur võimaldada paljudel eluruumidel, ettevõtetel ja jaemüüjatel asuda samale alale. Tavaliselt konsulteerivad ettevõtted linnadega, et teha kindlaks, kas konkreetses linnaosas on võimalik enne ruumi ostmist või rentimist asutada.