Ehitusjäätmete käitlemine on jäätmekäitluse valdkond, mis on keskendunud ehitusega kaasnevatele jäätmetele, sh uusehitiste, kodu renoveerimise ja olemasolevate ehitiste lammutamisel tekkivatele jäätmetele. Ajalooliselt koguti ja ladestati selliseid jäätmeid ühtlaselt, kuid 1970. aastatel muutus ehitusjäätmete käitlemine keerulisemaks, kuna inimesed hakkasid võimalusel tegelema selliste muredega nagu keskkonnamure ja soov materjale taaskasutada.
Ehituse käigus tekkivad jäätmed võivad oluliselt erineda. Enam pole kõik ehitusplatsil prügimäele matmiseks ette nähtud. Jäätmed võivad sisaldada asju, mida saab ringlusse võtta, nagu vanad furnituurid ja lammutatavast kodust pärit puit, mida saaks müüa päästeettevõttele ja taaskasutada, ning ringlussevõetavaid materjale, nagu metall ja plast, mida saaks saata ringlussevõtujaama kaudu.
Osa ehitusjäätmeid on ohtlikud. Vanemate ehitiste jäätmematerjalid võivad sisaldada saasteaineid, nagu plii ja asbest, mida tuleb hoolikalt käsitseda ja erilisel viisil kõrvaldada. See võib sisaldada ka ohtlikke kemikaale ning ohte, nagu roostes küüned, teravad esemed ja nii edasi, mida tuleb käsitseda ettevaatlikult. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine nõuab täiesti erinevat protokollide kogumit, mis määrab kõike alates sellest, kuidas jäätmeid objektil käidelda tuleb, kuni jäätmekäitlejatele vajalike vahenditeni.
Prügilasse sattunud ehitus- ja lammutusjäätmed saab kohapeal koguda suurde prügikasti ja viia perioodiliselt prügilasse utiliseerimiseks. Kasvav teadlikkus soovist vältida ehitusjäätmete käitlemise käigus prügilasse ladestamist on pannud paljud ehitusettevõtted püüdma prügilasse ladetavaid jäätmeid vähendada selliste taktikatega nagu ringlussevõtt ja taaskasutus. Konkreetsel ehitusplatsil võib kogumiseks või taaskasutatavate ja taaskasutatavate materjalide jaoks eraldada hulgaliselt prügikaste ning ehitustööline võib tegutseda audiitorina, jälgides, et asjad ei satuks valesse konteinerisse.
Ehitusjäätmete maht võib olla märkimisväärne. See eeldab jäätmekäitluse erilepinguid ehitusettevõtete ja jäätmekäitlusettevõtete vahel, tagamaks, et kohapeal on piisavalt konteinereid tekkiva jäätmekoguse mahutamiseks. Need lepingud sisaldavad ka kokkuleppeid ohtlike jäätmete tuvastamiseks ja hoidmiseks ning jäätmete kõrvaldamist käsitlevate piirkondlike seaduste järgimiseks. Ettevõtted, kes soovivad end turundada jätkusuutlikuna, võivad osana oma ehitusjäätmete käitluskavast osaleda lisaprogrammides jäätmetekke piiramiseks.