Psühholoogias võib ego terviklikkuse mõiste viidata üldiselt terve ego arengule või konkreetselt ühele psühholoog Erik Eriksoni pakutud arenguastmele. Erikson uskus, et inimesed läbisid oma elu jooksul kaheksa erinevat arenguetappi, kusjuures ego terviklikkus oli viimane etapp. Igas punktis seisaks indiviid silmitsi kriisiga ja kas lahendab selle, et liikuda järgmisse, või kukub läbi ja jääb peatatud arengufaasi. Eriksoni uurimustöö oli eriti oluline, kuna ta oli üks esimesi psühholooge, kes vaatles konkreetselt vananemise arengurolli.
Erikson väitis, et vanemad täiskasvanud liikusid umbes 60-aastaselt ego terviklikkuse ja meeleheite faasi. Kriisi edukas lahendamine tooks kaasa ümara ja tervikliku vaate elule, ebaõnnestumine aga depressiooni ja meeleheite. Toetus, näiteks lähedane suhtlemine sõprade ja perega, võib aidata vanematel täiskasvanutel selles arenguetapis läbida. Erikson väitis, et ühiskonnas, kus on hästi kohanenud vanemad täiskasvanud, ei karda lapsed vananemist ja surma.
Kriisi selles etapis põhjustab tavaliselt meeldetuletus surelikkusest. Inimeste vananedes hakkavad nende sõbrad ja perekond surema, mis võib põhjustada muret surma ja suremise pärast. See võib ka ärgitada vanemat täiskasvanut elu üle järele mõtlema, mõeldes saavutustele ja ebaõnnestumistele. Kui see mõtisklus meenutuste seeria kujul õnnestub, peaks kriis lahenema. Patsient tunneb rahulolu elus tehtud valikute ja kogukonda antud panusega ning jõuab seisundisse, mida Erikson nimetas tarkuseks.
Ego terviklikkuse arenguetapi ebaõnnestumine võib põhjustada meeleheidet. Vanematel täiskasvanutel, kes ei tunne end olevat elanud kõikehõlmavat elu, võib tekkida depressioon ja stress. Teistel võib puududa toetus, mida nad vajavad oma elu üle järelemõtlemiseks, kuna nad elavad isolatsioonis, ei saa sõprade ja perega ühendust või saavad oma elu meenutamiskatsete tagasilükkamise. Ümbritsevate inimestega nende elust rääkimine võib aidata vanematel täiskasvanutel lahendada ego terviklikkuse ja meeleheite kriisi.
Selle teooria teadvustamine on eriti oluline gerontoloogide ja teiste tervishoiutöötajate jaoks, kes töötavad vanemate täiskasvanutega. Nad peavad suutma pakkuda oma tasudele kõige sobivamaid teenuseid. Demonstratsioonid, et meenutused on psühholoogilisele arengule väga kasulikud, toovad esile vajaduse, et vanemad täiskasvanud saaksid juurdepääsu kogukonnaga suhtlemisele; Sellised projektid nagu veteranide intervjueerimine võivad aidata vanematel täiskasvanutel läbida ego terviklikkuse etapi, kogudes samal ajal ka ajaloolist ja kultuurilist huvi pakkuvat teavet.