Ego kurnatus kirjeldab teooriat inimese piiratud võimest lahendada probleeme kognitiivse mõtlemise abil või näidata enesekontrolli, kui keerukate ülesannete jaoks vajalik energia on ära kasutatud. See põhineb kontseptsioonil, et inimestel on piiratud ressursid, et reguleerida, kuidas nad töötlevad keerulist teavet ja reguleerivad emotsioone. Kui see energia tühjeneb, põhjustab see ego kurnatuse ja halvendab võimet täita ülesandeid, mis nõuavad enesekontrolli.
Psühholoogid usuvad, et ego reguleerib aju täitevfunktsiooni, kui inimene seisab silmitsi töödega, mis vajavad aktiivset tähelepanu, loogikat või arutluskäiku. See sisemine võime võimaldab inimesel analüüsida fakte, et jõuda järeldusteni ja teha valikuid. Samuti võimaldab see inimesel kasutada tahtejõudu, et kontrollida emotsioone ja käitumist. Hilise päeva jooksul see piiratud ressurss kahaneb ja algab ego ammendumine.
Teadlased leidsid, et ammendumine takistab ainult inimese võimet kasutada probleemide lahendamisel arutluskäiku ja loogikat, mida nimetatakse mina aktiivseks funktsiooniks. Üldteadmistena mällu salvestatud teave, näiteks sõnavara, ei vaja aktiivset kontrolli ja seda ei mõjuta ego ammendumine. See passiivne toimimine võimaldab inimesel täita lihtsaid ülesandeid, mis näivad automaatsed.
Ego kurnatus võib seletada, miks dieedipidajad suudavad vastu panna kiusatusele süüa päeva alguses rasvumist. Teooria viitab sellele, et päeva lõpuks on enesekontrolliks kasutatav energia tühjenenud ja emotsionaalse käitumise kontrollimise võime halveneb. Teine näide kirjeldab, kuidas paar võib töölt koju naastes tülitseda, kuna emotsionaalseks enesekontrolliks vajalikud ressursid kulutasid töökoha keerulise mõtlemise tõttu.
Nende teooriate kohaselt reguleerib aju keskosa täidesaatvaid funktsioone visuaalse teabe töötlemise, vaimsete piltide tõlgendamise ja verbaalse sisendi analüüsimise kaudu. Inimene vajab keskendunud tähelepanu seda tüüpi andmete aktiivseks töötlemiseks, mis sõltub selle ajuosa energiatasemest. Enesekontrolli ja motivatsiooni säilitamiseks on saadaval piiratud ressursid, et tähelepanu kõrvalejuhtimise korral tööga aktiivselt tegeleda. Uuringud näitavad, et aju kasutab korralikult toimimiseks viiendiku kõigist tarbitud kaloritest, kuigi see moodustab vaid kaks protsenti kogu kehamassist. Kui kalorienergia on kadunud, saabub ego kurnatus ja intellekt kannatab.
Mõned psühholoogid ütlevad, et unepuudus aitab kaasa ego kurnamisele, sest vaimne energia taastub puhates. Nad soovitavad planeerida olulisi ülesandeid päeva alguses ja saada teadlikuks ego kurnatuse sümptomitest. Nälg, viha, kurbus ja muud emotsionaalsed häired, mis kahandavad energiat, võivad samuti mõjutada inimese võimet teha loogilisi otsuseid.