Egiptuse kobra ehk naja haje on mürgine madu, mida leidub kõikjal Lähis-Idas ja Aafrikas. Sellel on teiste kobradega ühine eristav kapuuts ja kuigi selle loodusliku saagivaliku hulka kuuluvad väikesed imetajad, on dokumenteeritud, et see põhjustab inimeste surma. Agressiivne madu, tõsiasi, et surm on suhteliselt valutu, ei lohuta sellega silmitsi seisjaid. Ainus mürgisema mürgiga madu on Cape Cobra, mis on sageli Egiptuse kobra toiduks.
Egiptuse kobra keskmine pikkus on 5–7 jalga (umbes 1.5–2 m), kuigi harvad pole ka kuni 8 meetri pikkused maod. Mao keha on paks, sabaotsa poole kitsenev. Nagu teistel kobradel, on ka Egiptuse kobral iseloomulik kapuuts või pea ja kaela ovaalsed nahaosad, mis ohu korral laienevad. Kõige tavalisem Aafrika põhjaosas on kobral tumepruun selg ja helepruun alakülg ning paljudel on suure pea all paks tumepruun triip. Enamasti öise eluviisiga on Egiptuse kobra suured silmad, mis annavad talle öise jahipidamise eelise.
Äärmiselt mürgine kobra on kohanenud elama inimasustuse läheduses. Kobra ei mõista üldiselt, millist saaki ta tarbib, et rahuldada oma näiliselt pidevalt esinevat isu, ja võib toituda paljudest väikeimetajatest. See lai toitumine on muutnud selle väga kohanemisvõimeliseks ning madu elab põllumaadel ja linnades kogu oma levila piirkonnas. Selle mürgi kõrge mürgisus ja inimeste lähedus on muutnud selle üheks kõige ohtlikumaks maoks maailmas ning Egiptuse kobra põhjustab suure osa madudega seotud inimeste surmadest.
Võib-olla oma ohtliku maine tõttu on Egiptuse kobra Lähis-Ida maovõlujate seas üks hinnatumaid madusid. Sellel kobral on Lähis-Ida folklooris ja mütoloogias pikka aega olnud müstilisust. Väidetavalt sooritas Kleopatra enesetapu madu hammustuse tõttu, keda peetakse Egiptuse kobraks. Egiptuse vaaraod on kujutatud kobra kujutist oma peakatetel kandvana, kuna mütoloogias on kujutatud neid kobrasid kuninga kaitsjatena. Mumifitseeritud kobrad on leitud Egiptuse kuningavõimude alla maetud.