Võlakirja efektiivne tootlus võtab arvesse liitmist. Liitintressimaksed võimaldavad suuremat tootlust ehk intressimäära, kuna maksed reinvesteeritakse intressi teenivasse võlakirjasummasse. Efektiivne tootlus on aastamäär, mille abil saab mugavalt võrrelda erineva ajaperioodiga võlakirju intressimaksete vahel. See ei kehti aga kõikide võlakirjade kohta, kuna intresside reinvesteerimine ei ole alati lubatud.
Võlakiri on võlakirja vorm emitendi ja omaniku vahel. Emitent laenab raha ja maksab laenu võtmise eesõiguse eest regulaarseid intressimakseid. Omanik laenab raha ja kogub laenuga kaasnevate ebamugavuste eest intressimakseid. Võlakirja tingimustes on täpsustatud erinevad võla üksikasjad, näiteks laenatav summa, laenamise koguaeg ja intressimäär. Veel üks oluline võlakirja tingimus on see, kui sageli intressi makstakse, on see, kas need maksed reinvesteeritakse võlakirja.
Reinvesteerimisel muutuvad intressimaksed omanikule võlgnetava raha osaks ja neile kohaldatakse intressimäära. Mida sagedamini huvi lisandub, seda rohkem huvi tekib. Teisisõnu, lühemad perioodid intressimaksete vahel toovad kaasa rohkem intressi. Intressi on võimalik pidevalt liita, kuid seda praktikat kasutatakse võlakirjade puhul harva. Pigem pakuvad võlakirjad sageli intressimakseid kaks korda aastas.
Kuigi intressimaksete vahelised ajaperioodid võivad varieeruda, on sageli mugav võrrelda võlakirju nende aastase intressimäära järgi. Siin võib tõhus saagikus olla kasulik. Ilma efektiivset tootlust arvutamata on reinvesteerimise mõju keeruline arvestada.
Efektiivse saagise saab leida järgmise valemiga:
[1+(i/n)]n – 1
Selles võrrandis on i algne aastane intressimäär ja n on maksete arv aastas. Efektiivne saagikus on üldiselt veidi suurem kui algne saagikus. See on võlakirja intressimäära täpsem mõõt, millel võib olla pikas perspektiivis märkimisväärne mõju.
Intressimaksete reinvesteerimine ei ole alati võlakirjas lubatud. Võlakirja väärtus sõltub suuresti tulevastest inflatsioonimääradest, mida ei ole võimalik täielikult prognoosida. Eelkõige soosib inflatsioonimäära langust võlakirja omanik. Seda seetõttu, et madalama inflatsiooniga keskkonnas on intressimaksetel suurem ostujõud. Seega, kui emitent kahtlustab inflatsioonimäärade langust, võib ta olla ettevaatlik selliste tingimustega reinvesteerimisega võlakirja emiteerimise suhtes.