Efektiivne ribalaius on tegelik kiirus, millega saab ühenduse kaudu andmeid edastada. See on vastupidine teoreetilisele maksimumile, mida ühendus võib kanda. Algselt kasutati tõhusat ribalaiust sissehelistamisseadmete puhul, kuigi seda terminit saab kasutada ka püsiühenduste (nt lairiba Interneti-pakkujate) jaoks.
Tõhusa ribalaiuse piiramise näide on kodused lairibateenused. Igale kohaliku keskjaamaga ühendatud kliendile antakse maksimaalne võimalik kiirus, mis on nende ühenduses saadaval. Kui aga iga klient ühendaks samaaegselt sellise kiirusega, oleks kohalikku keskjaama läbiva ribalaiuse pakkumine väga ja äärmiselt kulukas. Selle juhtumine on ebatõenäoline, seega pole ühendus selle jaoks seadistatud.
Selle asemel piirab lairibateenuse pakkuja või kohalik telefonioperaator kogu ribalaiust. Valitud limiit on tasakaal suurima oodatava nõudluse ja soovi vahel hoida kulud madalad. Tavaliselt tähendab see olukordi, näiteks tipptundidel, kui klientide nõutav kogu ribalaius ületab olemasoleva ribalaiuse. See tähendab, et kliendid kannatavad aeglustumise all ja nende efektiivne ribalaius on märgatavalt aeglasem kui maksimaalne ribalaius.
Siiski on palju muid põhjuseid peale kunstlike piiride, miks efektiivne ribalaius võib olla märgitud maksimumist väiksem. Kõige lihtsam on see, et andmete edastamine on aeglasem, kui need peavad kaugemale liikuma. See võib tähendada, et efektiivne ribalaius on erinevates asukohtades kasutajate vahel erinev.
Teine probleem on andmete pakettidena saatmise viis. Need on väikesed partiid, mis sisaldavad osa saadetavatest andmetest, lisaks teavet saatja ja saaja tuvastamiseks ning vea kontrollsummat, mis on andmete ohutus saabumises veendumise kontrollnimekirja matemaatiline vaste. Igal andmeteekonna ristmikul peab kogu pakett jõudma kohale, enne kui seda saab kontrollida ja seejärel selle teekonna järgmises etapis suunata.
Viivitus paketi esimese osa saabumise ja viimase osa saabumise vahel aeglustab üldist kiirust. See tähendab, et efektiivne ribalaius on paratamatult aeglasem kui teoreetiline maksimum. Samuti on võimalik viivitus, kui kaks või enam paketti saabuvad samaaegselt samasse lüüsi, mis tähendab, et need peavad moodustama järjekorra, mida nimetatakse ka puhvriks.