Eessõnaline määrsõna on eessõna kujul, mis tähendab, et see on tavaliselt sama tüüpi sõna, kuid see toimib lauses määrsõnana. Näiteks lauses “Ta kukkus alla” sarnaneb sõna “alla” paljuski eessõnaga, nagu seda kasutatakse lauses “Kõndige trepist alla”. Eelmises näites toimib see aga määrsõnana, mis kirjeldab verbi “langes”, selle asemel, et pakkuda teavet asukoha kohta. Eessõnaline määrsõna leidub sageli lause lõpus ja sellele ei järgne objekti, mis on osa eessõnafraasist, näiteks teises näites “trepp”.
Iga sõnatüübi põhielemendid on selle vorm ja funktsioon, mis kirjeldavad sõna välimust ja selle toimimist lauses. Eessõnalisel määrsõnal on eessõna vorm, see võib uutes keeltes kõnelejates segadust tekitada. See tähendab, et need on sageli sellised sõnad nagu “in”, “on” ja “around”, mida tavaliselt kasutatakse lauses eessõnadena. Erinevalt teistest kasutusviisidest ei sisalda eessõna määrsõna selle järel objekti, mis annab üksikasju selle kohta, kus miski asub või toimub, näiteks eessõnafraasid “laual” või “voodi all”.
Eessõnaline määrsõna toimib lause sees nagu määrsõna, mis tähendab, et see muudab või kirjeldab verbi ja toimuvat tegevust. Näiteks lauses “Me peaksime väljas kõndima” on sõna “väljas” eessõnaline määrsõna, mis muudab tegusõna “kõndima”. See on sama funktsioon nagu määrsõna nagu “kiiresti” lauses “Me peaksime kiiresti kõndima”, välja arvatud see, et see võtab pigem eessõna kui tuttava määrsõna vormi, mis lõpeb “-ly”. Mõlemas lauses annab määrsõna aga lisateavet ja muudab tegusõna ning nendes kahes näites tulevad mõlemad tegusõna järel.
Üks viis, kuidas eessõnaline määrsõna teistest tüüpidest erineb, on aga see, et määrsõnu saab tavaliselt lause sees liigutada. Ülaltoodud näite võiks ümber kirjutada järgmiselt: “Me peaksime kiiresti kõndima” ja see oleks siiski mõistlik. Eessõna määrsõna ei saa aga ümber tõsta, kuna sellel on eessõna vorm; “Me peaksime väljas kõndima,” võib siiski olla arusaadav, kuid seda on grammatiliselt vale ja ebamugav lugeda või öelda. Need määrsõnad tulevad tavaliselt lause lõppu ja neile ei järgne objekt, nagu tavalised eessõnad. “Mõtle väljaspool kasti,” kasutab eessõnana “väljaspool”, mis nõuab tähenduse saamiseks objekti “kast”.