Esiajukoore esmane roll on suunata ja koordineerida aju teiste osade toimimist nii teadliku mõtlemise ja otsustusprotsessi kaudu kui ka alateadlikul tasandil muude närviressursside abil. See eeldab sisendi saamist kõikidelt keha meeltelt ja selle sisendi töötlemist, et tuua esile kõige olulisem teave. Frontaalne ajukoor vastutab ka aju võime eest luua pikaajalisi plaane, omab rolli emotsioonide juhtimises ning on seotud loovuse ja originaalse mõtlemisega.
Selle ajupiirkonna üks põhifunktsioone hõlmab sensoorse teabe integreerimist ja filtreerimist. Inimese meeled annavad ajule maailmast palju sensoorset teavet ja aju ei suuda seda kõike otseselt töödelda. Prefrontaalse ajukoore üks ülesandeid on sensoorse teabe filtreerimine ja sorteerimine. See võimaldab olulist teavet märgata, kaaluda ja selle alusel tegutseda, samas kui triviaalsemat teavet saab tähelepanuta jätta.
Impulsside juhtimine ja pikaajaline planeerimine on inimese jaoks üliolulised oskused ning need oskused on juurdunud eesmise ajukoore toimimises. Korralikult toimiv otsmikusagara suudab filtreerida mujal ajus tekkivaid impulsse. See protsess võimaldab ajul valikuliselt alistada impulsid, mis on teatud asjaoludel väärtuslikud, kuid mõnel juhul sobimatud. Sarnane hirmureaktsioon ilmneb füüsilise ohuga silmitsi seistes ja kui seisate silmitsi olulise, kuid väljakutseid pakkuva kohtumisega, kuid põgenemine on sobiv reaktsioon ainult ühes neist olukordadest. Frontaalne ajukoor vastutab selle eest, milline olukord tegelikult lendu nõuab.
See ajupiirkond vastutab ka lühiajaliste impulsside ületamise eest, kui see on vajalik pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Inimese instinkt viitab sellele, et täidiseni söömine, kui toit on saadaval, on sobiv ellujäämisstrateegia. Frontaalne ajukoor on võimeline ära tundma sellise plaaniga seotud pikaajalisi puudusi. Selle ajukoore osa kahjustus võib põhjustada suutmatust teha pikaajalisi plaane või neist kinni pidada ning avalduda apaatsusena.
Frontaalne ajukoor on üks viimati arenenud inimaju piirkondi. Sellisena on see suures osas hõivatud suhteliselt uute kognitiivsete funktsioonidega, näiteks keelega, mida enamiku teiste imetajate aju pole ette nähtud töötlema. Patsientidel, kellel on otsmikukoore teatud osad kahjustatud, on keeleülesannetega raskusi.
Esiosa mängib rolli ka mälestuste loomisel ja neile juurdepääsul. See määrab suures osas ära, millised teabetükid tasub edaspidiseks meenutamiseks ära salvestada, ja selle piirkonna kahjustamine võib põhjustada probleeme nii mälestuste loomisel kui ka meeldetuletamisel. See seos töömäluga on seotud eesmise ajukoore lisafunktsiooniga, nimelt selle rolliga loovuses. Patsiendid, kes on kannatanud selle piirkonna kahjustusi või kellel on olnud lobotoomia, mis katkestab sideme selle piirkonnaga, näitavad palju madalamat loomingulist mõtlemist.