Eesaju on inimeste ja enamiku loomade aju suurim osa. Nagu nimigi ütleb, asub see ajuosa kõige eesmises asendis ja on tavaliselt jagatud kaheks poolkeraks, mida tuntakse vahe- ja telentsefaloni nime all. Igaüks neist täidab teabe töötlemisel ja edastamisel ainulaadset ja olulist rolli. Sensoorne töötlemine ja emotsionaalne reageerimine on nende piirkondade ühed suurimad ülesanded. Kaasatud on ka assotsiatiivne töötlemine, sealhulgas vabatahtlik ja tahtmatu motoorne kontroll, emotsioonid, tunnetus ja keel. Seda aju eesmist osa peetakse sageli üheks kõige olulisemaks ning kahjustused või vigastused võivad tõsiselt mõjutada paljusid erinevaid funktsioone, alates suhtlemisest kuni emotsionaalse heaoluni.
Aju põhitõed
Aju on inimkeha üks keerulisemaid organeid. See koosneb intensiivsest närvide ja pehmete kudede süsteemist, mis edastavad ja juhivad signaale, ning elund tervikuna toimib kogu keha peamise töötlemisüksusena. Väljastpoolt vaadates tundub aju sageli ühe ühtlase massina, kuid teadlased on tuvastanud kuus peamist piirkonda, millest igaühel on oma identiteet, mis eristab seda ümbritsevatest piirkondadest. Eesaju, mida mõnikord nimetatakse ka prosentsefaloniks, asub aju esiosas, tavaliselt otse inimese otsaesise taga. Selle taga on parietaalsagara ja kuklasagar; külgedel on oimusagarad. Kõik see asub väikeaju ja ajutüve ülaosas, mis ühendab elundi selgrooga.
Diencephalon
Kuju poolest näeb eesaju välja nagu poolring või küljele pööratud tass ja see on tavaliselt üsna suur. Täiskasvanutel võib see hõivata umbes poole kogu ajuruumist. Siin toimub kudedes palju ja sageli on kõige lihtsam täpseid funktsioone tuvastada, võttes asju poolkera kaupa.
Diencephalon istub põhjas. See oluline osa hõlmab preektumit, pretalamust, epitalamust, hüpotalamust, talamust ja subtalamust, mis kõik on aju anatoomia olulised alaosad. Tervikuna toimib see poolkera sensoorse töötluspiirkonnana ja kontrollib autonoomset närvisüsteemi. Autonoomne närvisüsteem omakorda reguleerib selliseid asju nagu kehatemperatuur ja uneseisundid. Samuti kontrollib see hüpofüüsi eralduvaid hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja muid autonoomseid funktsioone, nagu tasakaal, silmade liikumise kontrollimine, näo liikumise või sensatsiooni tunnetamine ja hingamise juhtimine. Selles ajupiirkonnas kontrollitakse ka süljevoolu, neelamist ja toidu närimist, nagu ka kuulmist ja kõne töötlemist.
Teletsefalon
Kesknärvisüsteemi (KNS) toimimine toimub peamiselt ülemises poolkeras, tuntud ka kui telentsefalon. See osa hõlmab suuraju, tuntud ka kui ajukoor. See kontrollib peamiselt isiksust, mälu ja kognitiivseid funktsioone. Enamik teadlasi arvab ka, et ajukoor on see, mis annab inimestele võime abstraktselt mõelda, arutleda ja keskenduda.
Telencefalon sisaldab ka basaalganglionid, mis vastutavad motoorsete funktsioonide juhtimise eest. Selle ajupiirkonna defektid on tihedalt seotud selliste haigusseisunditega nagu Parkinsoni tõbi ja Huntingtoni tõbi.
Emotsionaalsed kontrollid
Eesaju sisaldab ka mitmeid väiksemaid sagaraid, mis on jagatud kahe poolkera vahel ja mis kontrollivad mitmeid olulisi vahefunktsioone. Nende hulka kuuluvad otsmikusagara, parietaalsagara, oimusagara, amügdala ja hipokampus. Amygdala ja hipokampus moodustavad aju osa, mida laiemalt tuntakse limbilise süsteemina. Seda piirkonda nimetatakse sageli “emotsionaalseks ajuks”, kuna see kontrollib selliseid asju nagu võitle või põgene reaktsioon, seksuaalkäitumine, emotsionaalne väljendus ja pikaajaline mälu areng. Mõnikord on seda seostatud ka depressiooniga, kuid teadlased pole päris kindlad, kust depressioon ja meeleoluhäired alguse saavad; selles küsimuses on palju vaidlusi ja lahkarvamusi.
Assotsiatiivsed protsessid
Mõlema poolkeraga on seotud ka mitmeid seotud protsesse. Frontaalne ajukude saadab näiteks sensoorseid signaale üle kogu keha ja info vastuvõtmisel seob aju uued andmed varem omandatud mälestustega. Seetõttu võib küpsetamise lõhn tekitada ootamatu mälestuse näiteks emast või vanaemast köögis või lillelõhn meenutada kunagist mesilase nõelamist.