Eelvangistuse all olev vang on isik, kes on vangistatud enne tema kohtuprotsessi algust. Kuna kinnipeetava üle ei ole ametlikult kohut peetud, eeldatakse, et ta on paljude õigussüsteemide põhimõtete kohaselt süütu ja seetõttu on tal õigus erisoodustustele ja -kohtlemisele, mida tavavangidele ei pakuta. Eeluurimisvanglas viibimine võib siiski olla stressirohke ja emotsionaalselt ängistav, kuna sellised vangid võivad tunda, et neid karistatakse, hoolimata asjaolust, et neid pole süüdi mõistetud.
Kellestki saab vahi all olev vang, kui talle ei anta kautsjoni tasumist, ta ei suuda kautsjoni tingimusi täita või ta ei saa kautsjoni tasuda. Pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kinnipeetav ei ole kõlblik kautsjonile või ei saa seda tasuda, annab asja menetlev kohtunik märku, et kinnipeetav tuleks vahi alla võtta, mis tähendab, et ta toimetatakse vanglaasutusse. Vanglaruume kasutatakse seetõttu, et neis on rohkem mugavusi kui vanglates, kuna need on mõeldud pikaajaliseks vangistuseks.
Kellegi vahi alla võtmiseks on mitu põhjust, selle asemel, et lubada tal kuni kohtuprotsessi ajani vabalt ringi liikuda. Nendel isikutel võib näiteks olla suurem oht põgeneda või võib olla märke, et isik üritab juhtumit mingil viisil rikkuda. Inimesed võidakse vahi alla panna ka siis, kui kohtunik kahtlustab, et nad panevad tõenäoliselt toime rohkem kuritegusid või kui nad on varem toime pannud sarnaseid kuritegusid. Eeluurimine on soovitatav ka inimestele, kes on jätnud täitmata üldkasuliku töö tingimused ja muud kohtu poolt määratud tegevused.
Tehniliselt peaks eelvangistuses olev vang olema paigutatud vangla erinevasse ossa kui tavalised vangid. Tegelikult on need isikud aga sageli ülerahvastatuse või ebapiisavalt eraldatud vanglaruumide tõttu rahvastikuga segamini. See võib olla väga masendav eeluurimisvangi jaoks, kes võib tunda, et ta on mõistetud vanglasse ilma kohtuprotsessita. Eriti ummistunud justiitssüsteemiga piirkondades võib inimene enne kohtu alla andmist ka pikemat aega vanglas vireleda.
Eeluurimisvangid on üldreeglina vabastatud sellistest vanglanõuetest nagu tööteenus, samuti võidakse neile lubada rohkem külastajaid, samuti lubatakse neil kanda isiklikke riideid ja töötada eelseisvate kohtuprotsessidega seotud projektidega. Piirkondades, kus süüdimõistetud kurjategijad ei saa hääletada, on neil isikutel lubatud hääletada eemalviibimise teel ning neil võib olla õigus ka edaspidi saada mis tahes valitsuse hüvitisi, mida nad said enne eelvangistamist.