Eelmise bilansi meetodit kasutatakse finants- ja raamatupidamisvaldkonnas kulude ja intresside arvutamiseks eelmisest arveldustsüklist võlgnetava summa alusel. Krediitkaardikonto puhul rakendatakse jooksva finantstasu määramiseks eelmise arveldusperioodi tasumata saldole intressimäära. Arvestusse ei kaasata jooksva arveldustsükli jooksul tehtud makseid ja tasusid. Eelmise bilansi meetodi tulemuseks on tavaliselt kõrgemad finantskulud kui korrigeeritud bilansi meetod ja madalamad tasud kui keskmise päevase saldo arvutamisel.
Seda arvestusmeetodit peetakse sageli krediidi väljaandjat eelistavaks. Konto finantskulude aluseks olev eelmise kuu tasumata saldo võib kaasa tuua intresside võtmise isegi pärast selle tasumist. Kui aga ei arvestata jooksva perioodi tasusid, siis eelmine bilansimeetod tagab, et uusi finantskulusid kuni arveldustsükli lõpuni ei teki. Tavaliselt annab see tarbijatele 30-päevase ajavahemiku uute ostude tasumiseks ilma finantstasu arvestamata.
Mõelge näiteks kontole, mille jooksev saldo oli arveldustsükli lõpus 1000 rahaühikut. Oletame, et käesoleval perioodil sooritati 100 ühiku makse ja 50 ühiku ost. Praeguse perioodi lõpus oleks konto jooksev saldo 950 ühikut. Eelmist saldomeetodit kasutades arvutatakse finantskulu siiski eelmise kuu 1000 ühiku suuruse lõppsaldo alusel. Kui intressimäär oleks 12%, oleks perioodiline intressimäär 1% ja finantskulu oleks 1000 * 0.01 = 10 ühikut.
Erinevalt varasemast bilansimeetodist nähakse korrigeeritud bilansi meetodit tarbijat soodustavana. See meetod arvestab kõiki praeguse arveldustsükli jooksul tehtud makseid ja oste. Finantstasude arvutamise aluseks on jooksva tsükli lõpu kontojääk. Kui konto sisestas jooksva arveldusperioodi 1000 rahaühiku jäägiga, tegi 100 ühikulise makse ja 50 ühikulise ostu, oleks lõppsaldo taas 950 ühikut. Finantstasu, arvutatuna ülaltoodud määra alusel, oleks aga 950 * 0.01 = 9.5 ühikut.
Jaekauplused kasutavad oma kontode tasude arvutamiseks tavaliselt keskmise päevase saldo meetodit. Tasumata saldo arvutatakse iga päeva lõpus. Tasud lisatakse ja maksed lahutatakse nende tekkimisel. Arveldusperioodi lõpus keskmistatakse päevasummad ja tulemus on finantskulude arvutamise aluseks. Kuigi see meetod võib teatud intressimäära puhul tasusid alandada, võtavad kaubamajad tavaliselt palju kõrgemat intressi kui pangakaardid.