Düspnoe on hingamishäire, mida iseloomustab raske ja vaevaline hingamine, mis tekitab patsiendis tunde, nagu ta lämbuks või võitleks õhu pärast. Seda nimetatakse mõnikord “õhunäljaks”, viidates tõsiasjale, et patsiendid tunnevad hingeldamist ja seda põhjustavad paljud meditsiinilised probleemid. Hingamisraskused on tõsine meditsiiniline sümptom ja see nõuab arstiabi, et lahendada hingamisraskusi põhjustav probleem.
Hingelduse all kannatav inimene võib seda seisundit kogeda mitmel viisil. Mõnel patsiendil on raske hingata, samas kui teistel on raskusi väljahingamisega. Õhku läbi kopsude võib olla raske liigutada või olla võimalik normaalselt sisse ja välja hingata, kuid patsient võib tunda õhunälga, kuna gaasi difusioonivõime kopsudes on vähenenud. Rinnas võib kogeda kruustangitaolist tunnet koos survetundega, mis raskendab hingamist.
Lisaks patsiendi kogetavatele sümptomitele on hingeldamisel mõned väga ilmsed füüsilised sümptomid, mida võivad täheldada ka teised inimesed. Hingamisraskustega inimesed hingavad sageli valjult, vaevaliselt, millega võib kaasneda vilistav hingamine, köha või muud pingetunnused. Sõrme- ja varbaotsad võivad kehva vereringe tõttu muutuda sinakast valgeks ning patsient võib muutuda kahvatuks, higiseks või ärritunud.
Kopsuhaigused, vereringeprobleemid ja paljud muud seisundid võivad põhjustada hingeldust. Seisund võib ilmneda ka vastusena füüsilisele või emotsionaalsele pingele. Raske füüsilise koormuse korral on oodatav ja normaalne düspnoe, kuid liigsed hingamisraskused või pikaajaline köha, vedeliku teke kopsudes ja valu rinnus pärast treeningut või treeningu ajal on märgid, et arstiabi on vaja.
Hingelduse ravi algab sageli hingamisteede kindlustamisega, et patsiendil oleks mugavam. Paanika vähendamiseks võib pakkuda ka ärevusvastaseid ravimeid. Seejärel saab probleemi põhjuse väljaselgitamiseks kasutada mitmeid meditsiinilisi teste, sealhulgas kopsude pildiuuringuid, vereanalüüsi üldise füüsilise tervise hindamiseks ja füüsilist läbivaatust. Pärast diagnoosi saamist saab põhiseisundi lahendamiseks välja töötada raviplaani, mis loodetavasti põhjustab ka hingelduse hajumist.
Hingeldus on seotud ka kopsuvähi ja krooniliste kopsuhaigustega, mille puhul võib hingelduse juhtimine olla raviprogrammi spetsiifiline osa.