Düsesteesia on neuroloogiline seisund, mida iseloomustab kompimismeele moonutamine, mis põhjustab igasuguse puudutuse ebameeldiva tunde. Selle seisundi tüvisõnad pärinevad kreekakeelsetest sõnadest “halb” ja “aisting”, peegeldades tõsiasja, et düsesteesiaga patsiendi jaoks ei tundu aistingud mitte ainult ebanormaalsed, vaid ka ebameeldivad. Mõnikord esineb see paresteesia, mööduva kipituse ja tuimusega, mis võib tunduda ebanormaalne ja kummaline, kuid mitte alati ebameeldiv.
Patsientidel tekib haigusseisund, sest kuskil on närvisüsteemis kahjustusi. Kaasatud võivad olla perifeersed närvid, sensoorsed närvid või sensoorsed teed. Kui patsient tunneb näiteks käes ebameeldivat tunnet, võib see olla probleem käe närvides, kätt ajuga ühendavates närvides või ajuosaga, mis töötleb käest saadavaid aistinguid. Kõigil juhtudel kogeb patsient puudutusega kokku puutudes ebameeldivaid aistinguid, kuigi neid aistinguid tegelikult ei esine.
Põletav düsesteesia, mille puhul patsient tunneb, et kahjustatud piirkond põleb, on üks selle seisundi vorme. Patsiendid võivad samuti tunda, et neid külmutatakse või pussitatakse. Nad võivad kirjeldada ka sensoorseid kogemusi, mis ei ole küll valusad, kuid on ebameeldivad. Mõned patsiendid näiteks ütlevad, et nad tunnevad, et neil on midagi naha all. Piirkonna uurimine ei näita mingeid märke kokkupuutest kahjulike stiimulitega.
Isegi kerge puudutus võib düsesteesiaga inimesele valus olla. Rõivaste või voodikatete kaal võib olla äärmiselt ebamugav ning patsient tunneb valu ka siis, kui inimesed või esemed vastu keha pintseldavad. Näiteks lemmiklooma sõbralik käpp võib põhjustada piinavat valu, kuna närvikahjustused ajavad segamini signaali, mis ütleb: “kass lööb mu jalga”, ja muudab selle valu- või ebamugavustundeks.
Düsesteesiat võib täheldada inimestel, kellel on muu hulgas diabeet, neuropaatia ja hulgiskleroos. Selle neuroloogilise probleemi ravi sõltub põhjuse leidmisest. Võib olla võimalik täpselt määrata koht, kus sensoorsed signaalid segatakse. Sellistel juhtudel võidakse patsientidele pakkuda selliseid võimalusi nagu närvi elektriline stimulatsioon signaalide peatamiseks või neurotoomia, mille käigus haaratud närv lihtsalt katkestatakse. Valutunde leevendamiseks ja patsiendi mugavamaks muutmiseks võib manustada ka valuvaigistavaid ravimeid.
Patsientide jaoks võib see seisund olla äärmiselt masendav. Mõnikord on raske leida arsti, kes rahuldaks valu leevendamise vajadusi, sest arstid võivad tagasi lükata mõtte, et patsiendil on üldse valu. Lisaks nõuab ravi sageli patsiendi ravimite ja ravivõimaluste kohandamist, et leida toimiv meetod.