Objektorienteeritud programmeerimises võib objekt oma atribuute või olekut ja käitumist või meetodeid peita või paljastada. Objekti saab märgistada “avalike” või “privaatsete” modifikaatoritega, et teavet kuvada või peita. Nii “privaatne” kui ka “avalik” on muutujad, kuid need on erinevat tüüpi muutujad. “Avalik” modifikaator on dünaamiline muutuja, mis tähendab, et teabe täitmine programmi tööajal on sujuv.
Kõik objektiandmed ja objektimeetodid on objektorienteeritud programmeerimises vaikimisi dünaamilised. Igal programmi objektil on oma dünaamiline muutuja ja oma dünaamiline meetod. See tähendab, et iga objekti täitmine on käitamise ajal sujuv ja võib programmi uuesti käivitamisel muutuda. See toimib erinevalt staatilistest muutujatest, kuna staatiline muutuja eraldatakse püsimällu kogu programmi eluea jooksul. See tähendab, et kui muutuja on mäluruumi eraldatud, ei hävitata seda funktsiooni lõpus.
Dünaamilist muutujat saab kasutada välja väärtuste kogumiseks, mida hiljem kasutada. Programm võib kasutada läviväärtust ja võrrelda seda teatud töödeldud välja väärtusega. Välja väärtuste jaoks tehakse erinevad toimingukomplektid, olenevalt sellest, kas väärtus on selle läviväärtusest väiksem või suurem. Dünaamiline muutuja on teistest muutujatest eristatav selle poolest, et selle läviväärtus võib programmi eluea jooksul muutuda.
Staatilisi muutujaid ja dünaamilisi muutujaid eristatakse selle poolest, et muutujate väärtused on vastavalt fikseeritud või voolavad. Staatilised muutujad on sarnased matemaatika konstantidega, nagu π (pi) muutumatu väärtus. Dünaamilistel muutujatel seevastu ei ole konstantset väärtust ja seetõttu võivad nad läviväärtust muuta.
Müügiautomaadid on näited masinatest, mis käitavad dünaamiliste muutujatega programme. Toote kogus automaadis muutub pidevalt, kuna seda automaadist väljastatakse. See kogus on dünaamiline muutuja ja kuna selle väärtus pidevalt muutub, jälgib programm väärtust, et teha kindlaks, kas masinat on vaja uuesti täita.
Mis tahes muutujate, sealhulgas dünaamiliste muutujate programmeerimisel on hea tava nimetada muutuja objekti meetodi või selle järgi, mida see programmis teeb. Näiteks kui on olemas teatud muutuja, mis arvestab kinga suurust, võib selle nimeks olla “shoe_size”. Samuti on tavaline tava alustada dünaamilist muutujat väiketähega ja panna mitme sõna vahele allkriips.