Dünaamiline muutmälu ehk DRAM on kõige levinum arvutimälu tüüp. See on eriti kasulik arvutite jaoks, kuna see mahutab väikeses füüsilises ruumis palju andmeid. Siiski ei säilita see tavaliselt andmeid, kui selle toide on välja lülitatud, mis tähendab, et see ei sobi püsivaks salvestamiseks.
Muutmälu viitab lihtsalt mälule, kus mis tahes andmetele pääseb peaaegu kohe juurde. See on vastupidine andmekandjatele (nt kassettlintidele), kus andmetele pääseb juurde ainult kindlas järjestuses. DRAM-i “dünaamiline” element seisneb selles, et selle toiteallikat tuleb pidevalt värskendada, et see töötaks. See eristab seda staatilisest muutmälust või SRAM-ist.
Nii SRAM kui ka DRAM töötavad, hoides teavet binaarvormingus, mis tähendab, et see on jagatud 1-deks ja 0-deks. Staatilise muutmälu puhul tehakse seda elektrivoolu kaudu, mida saab lülitada kahte erinevasse suunda. Dünaamilise muutmälu puhul teevad seda rakkude seeriad, mis on kas elektrone täis või tühjad. Kuid kõik rakud tühjenevad automaatselt peaaegu koheselt ja seetõttu tuleb neid pidevalt uuesti täita.
Enamik arvuteid kasutab kahte tüüpi mälu koos. Üldjuhul kasutatakse dünaamilist muutmälu suurema mahuga, kuna see on palju ruumisäästlikum ja seega odavam. Vahemällu salvestamiseks kasutatakse tavaliselt staatilist muutmälu, mis on kiiremini ligipääsetav, kuid vähem ruumisäästlik. See hõlmab andmete salvestamist, mida arvuti töö ajal kõige tõenäolisemalt vajab, vähendades kordi, mil arvuti peab aeglasema DRAM-i juurde pääsema.
Kuna dünaamiline muutmälu vajab elementide pidevaks täitmiseks toiteallikat, ei saa see tavaliselt pärast toiteallika seiskumist (nt arvuti väljalülitamisel) andmeid salvestada. See erineb mäluvormidest, nagu Flash, mida kasutatakse mälukaartide ja pooljuhtdraivide jaoks. See on üks põhjusi, miks DRAM on palju odavam kui sama mahutavusega Flash-mälukaart.
Dünaamilise muutmälu toimimine tagab, et korralikult töötades hoiab see andmeid seni, kuni toiteallikas võimaldab rakke uuesti täita. Tagurpidi see aga ei tööta: pole mingit garantiid, et voolu katkestamine mälu pühib. Kuigi praktikas on seda üliraske teha, on mitmeid teooriaid selle kohta, kuidas oleks võimalik väljalülitatud arvuti mälule ligi pääseda, näiteks külmutada mälukiip ja lülitada see teisele masinale. See on seadnud kahtluse alla teatud turvameetmete usaldusväärsuse, mis krüpteerivad kõvaketta ja salvestavad krüpteerimisvõtme DRAM-i.