Ilukirjanduses peavad autorid arendama keerukaid tegelasi, et lood oleksid tõhusad ja usutavad. Paljud ilukirjanduslikud teosed, sealhulgas novellid ja romaanid, sisaldavad dünaamilist iseloomustamist, mis juhtub siis, kui tegelane loo jooksul oluliselt muutub. Dünaamilise iseloomustamise jaoks peab tegelane oma veendumuste, hoiakute, mõtteviisi või elustiili osas oluliselt muutuma. Dünaamiline tegelane peab seega inimesena muutuma olulisemal viisil kui lihtsalt meeleolu muutmine või vigastuse saamine või isegi surm loo ajal.
Iseloomustamine ilukirjanduses hõlmab tegelaste loomist, kellel on piisavalt detaile, nüansse ja jooni, et lugejad suudaksid neid ette kujutada, jättes siiski midagi kujutlusvõime hooleks. Lamedad tegelased, sageli teisejärgulised või harva esinevad, on need, mis tunduvad üsna ühekülgsed ja lihtsad, sest autor ei ole neid lõpuni välja töötanud. Ümarad tegelased seevastu on välja töötatud nii nende sõnade ja tegude kui ka kujundite kaudu, nii et nad tunduvad mitmemõõtmelised ja keerulised. Staatilised tegelased, kes võivad olla kas ümmargused või lamedad, on loo lõpus põhimõtteliselt samad, mis loo alguses, sest nad ei ole läbi teinud suuremat isiklikku arengut. Dünaamilised tegelased on ilukirjandusliku loo lõpuks läbi teinud märkimisväärse metamorfoosi, võrreldes sellega, kuidas nad alguses olid.
Dünaamiline iseloomustus hõlmab sageli loo peategelast või peategelast. Ilukirjandusteos võib alata õnnelikust peategelasest, kes oli isekas, alatu ega tahtnud midagi ette võtta, et teisi aidata, kui temast ei oleks kasu. Loo käigus võivad tal tekkida terviseprobleemid ja seetõttu on vaja ellujäämiseks nii võõraste kui ka pere abi ja abi. Selle loo lõpuks, pärast paranemist, on ta võib-olla omandanud arusaamise oma iseloomuvigadest, saanud tänulikuks saadud abi ning otsustanud oma käitumist muuta ja teisi aidata. See oleks dünaamilise iseloomustamise näide, sest ta oli oluliselt muutunud ja oma kogemustest õppinud.
Teises loos võib naispeategelane olla liiga ambitsioonikas ja oma karjääriga seotud, et anda oma mehele ja lastele tähelepanu ja hoolitsust, mida nad tegelikult vajavad. Loo ajal võib ühel tema lastel tekkida depressioon ning tal võivad tekkida probleemid koolis ja sõpradega. Tema ema võib siis mõista, et selleks, et poeg oleks õnnelik ja terve, peab ta temaga rohkem tegelema. Ta võib loo lõpuks luua tervisliku tasakaalu oma karjääri ja isikliku elu vahel ning keskenduda taas tervete suhete säilitamisele oma poja ja ülejäänud perega. Seda perspektiivi muutust liigitaks ka dünaamilise iseloomustuse alla.