Tuvisaba liigend on teatud tüüpi tapp- ja tapsliide, mis on valmistatud trapetsikujuliste tihvtide seeriast, mis haakuvad sarnase kujuga sabadega. See liigend on kuulus oma tõmbetugevuse poolest ja see on populaarne ka puidutööliste seas, kuna see võib olla esteetiliselt meeldiv. Puidutöötlemisprojektides saab kasutada mitut erinevat tüüpi tuvisaba liigendit ning liitekohti saab lõigata käsitsi või spetsiaalselt disainitud rakistega, mis on saadaval riistvara kauplustes.
See liigend on üks vanimaid pidevas kasutuses olevaid puidutöötlemisvuuke. Paljud kultuurid arendasid tuvisaba liigendit iseseisvalt ja väga häid näiteid võib näha kõikjal alates Egiptuse matusemööblist kuni Vana-Hiinas valmistatud sisustuseni. Kuigi vuukide loomine võib olla mõnevõrra keeruline, peaksid vuugid korralikult tehtud ühenduskohad sobima nii tihedalt, et kahe puidutüki kooshoidmiseks pole vaja isegi liimi.
Klassikalises läbi tuvsabaühenduses on mõlema puidutüki otsaterad liitekohas selgelt näha. See loob spetsiifilise esteetilise välimuse, mis mõnele inimesele meeldib, võimaldades vaatajatel näha ja nautida projektis kasutatud puidu tera. Poolpime liigend tehakse nii, et sabade moodustamiseks kasutatud puutükki luuakse pesad, mis võimaldavad näha tihvte ühenduskoha küljelt, kuid mitte eest, varjates tihvtide otsasüü. Seda tüüpi tuvisaba liigendit kasutatakse sageli selliste asjade jaoks nagu sahtlid, alternatiivina sahtli katmiseks puiduga, et varjata sahtli liigendit.
Täispimedad tuvisabaühendused on tehtud nii, et ühenduskoht muutub nähtamatuks, mistõttu ei ole võimalik näha, kuidas kaks puidutükki on omavahel ühendatud. Täispimedate tuvisabade loomine on väga keeruline, kuid mõned inimesed peavad seda teatud tüüpi projektide jaoks esteetiliselt soovitavaks. Teine tuvisaba-liigendi versioon on libisev tuvisaba, mis on valmistatud ühest tihvtist ja sabast, mis lukustuvad, et hoida puitu täisnurga all. Seda stiili kasutatakse sageli näiteks riiulite jaoks, kusjuures liigend hoiab riiulit paigal.
Tuvisaba-liigendi stiil on väga sarnane kammi- või kastliigendiga, kuna mõlema liigendi puhul tekivad omavahel lukustuvad hambad, mis hoiavad puidutükke koos. Tuvisabade tihvtid ja sabad on aga trapetsikujulised kuni kolmnurksed, samas kui karbiühendused on tehtud ruuduliste tihvtide ja sabadega. Kastliide tuleb tavaliselt ka liimida, et liitekoht püsiks koos.