Mis on dorsaalsed interossei?

Seljaosa interossei on lihased, mis asuvad käe ja jala luude vahel. Täpsemalt, need paiknevad kämblaluude, peopesa pikkade luude, aga ka pöialuude, varvaste all olevate labajalaluude vahel. Kätes ja jalgades on kaks interossei komplekti, palmaarne/plantaarne interossei ja dorsaalne interossei, kuid ainult dorsaalsed interossei on luude vahel. Need lihased kutsuvad esile röövimise ehk sirutavad sõrmed ja varbad käe ja jala keskjoonest eemale. Käes on see keskjoon keskmine sõrm, jalas aga teine ​​varvas.

Kujult kala kehaga sarnased dorsaalsed luudevahelised lihased on kahepoolsed lihased. See tähendab, et need tekivad kahest eraldi punktist – üks pea pärineb näiteks kämblaluu ​​küljelt ühe sõrme all, teine ​​pea aga pärineb kämblaluu ​​külgnevast küljest järgmise sõrme alt. Kaks pead koonduvad luudevahelises ruumis keskel, kusjuures kummagi pea kiud kalduvad lihase keskjoone poole. Need moodustavad ühe lihase, mis kitseneb, kui see läheneb oma sisestuspunktile proksimaalses falangis, mis on selle kohal olev sõrme või varba lähim luu.

Käte ja jalgade luude vahelise ruumi moodustavad kokku neli dorsaalset interossei. Käes on üks lihas pöidla ja nimetissõrme vahel, üks nimetis- ja keskmise sõrme vahel, üks keskmise ja sõrmusesõrme vahel ning üks sõrmusesõrme ja roosade sõrmede vahel. Sellisena on kaks keskmise sõrme ühel küljel ja kaks teisel küljel, kusjuures keskmine sõrm moodustab keskjoone. Kui lihased tõmbuvad kokku samaaegselt, siis teisisõnu levivad sõrmus ja roosakas keskmisest sõrmest ühes suunas, pöial ja nimetissõrm aga vastupidises suunas ning keskmine sõrm ei liigu.

Niisamuti paiknevad jala dorsaalsed interossei esimese ehk suure varba ja teise varba vahel, teise ja kolmanda varba vahel, kolmanda ja neljanda varba vahel ning neljanda ja viienda ehk roosaka varba vahel. Siin leitakse ainult üks jalalaba keskjoone seestpoolt, samas kui teiselt poolt on kolm. Kui need lihased kokku tõmbuvad, tõmbavad nad varbad teisest varbast eemale, kuigi see liigutus on palju väiksem kui sõrmede röövimine. Need aitavad kaasa ka varvaste paindumisele ehk allapoole kõverdumisele.

Tuleb märkida, et iga üksik luudevaheline nurk on käe või jala keskjoone suunas. Seetõttu kinnituvad nimetis- ja keskmise sõrme vahelised lihased keskmise sõrme külge, samas kui keskmise ja sõrmusesõrme vahelised lihased kinnituvad samuti keskmise sõrme külge. Samamoodi kinnituvad neljanda ja viienda varba vahelised lihased neljanda varba külge ning kolmanda ja neljanda varba vahelised lihased kinnituvad kolmanda varba külge, samas kui esimese ja teise varba vahelised lihased kinnituvad teise varba külge.