Dokkitehas on ala, mis on ette nähtud paatide, laevade ja muude meresõidulaevade ehitamiseks, remondiks, sisustamiseks ja hooldamiseks. Üks võib olla ehitatud nii maale kui ka mis tahes veekogule ning seda saab kasutada sõjaväelased, erapartei, ettevõtted või avalikkus, sageli ettemääratud rahalise kursiga. Termin laevatehas võib tähendada sama asja, kuid sageli viitab see konkreetselt remondiks kasutatavale alale. Dockyardi kasutatakse sagedamini Ühendkuningriigis, kus see viitab mereväe laevatehasele. Neid termineid kasutatakse sageli aga vaheldumisi.
Seal, kus on olemas laevatehased, tuleb ehitada spetsiaalseid seadmeid, mis on mõeldud paatide ja nende osade transportimiseks, samuti uute laevade ehitamiseks. Sageli leidub selleks dokitehase lähedal kraanasid, mis võivad olla ujuvad või asuda maal, kust pääseb üle vee. Laevad ja paadid tuuakse maale tavaliselt ellingu kaudu, mis on veest maale ehitatud kaldtee. Sageli peavad olema ka hiiglaslikud korpused, kus saab töötada suurte laevadega, eriti värvida, ilma, et halb ilm seda segaks.
Enamik suuri doketehaseid üle maailma kuuluvad eraettevõtetele ja töövõtjatele, kes ehitavad ja hooldavad laevu sõjalise mereväe jaoks. Avalikke laevatehaseid, mis on loodud sõjaväelaevade loomiseks ja hooldamiseks, saab samuti kontrollida, rahastada ja hallata selle riigi valitsus, kus need asuvad. Dokkitehast kasutatakse aga tavaliselt tsiviil- ja valitsuse kontrolli all olevate laevade jaoks.
Maismaal asuvat doktehast nimetatakse kuivdokiks ja see on vajalik laevade esmasel ehitamisel. Seda tüüpi dokki tuleb kasutada ka siis, kui merelaeva remont on paadi veepiirist allpool, kus merepõhine remont ei oleks võimalik. Teist tüüpi kuivdokid on hauddokk, mis meenutab suurt seinaga basseini. Suur laev tuuakse hauadokki ja kui see on kinnitatud, saab selle ümbert vee ära juhtida, et saaks korralikult remontida. Veepõhiseid dokkitehasid, mida saab vee kaudu transportida, nimetatakse ujuvdokiks ja need on hädavajalikud, kui paate on vaja nende kasutuskoha lähedal parandada, näiteks merelahingutes. Lõpuks, kui laevad lagunevad või neid enam ei vajata, saadetakse need samalaadsesse rajatisse, mida tuntakse laevalõhkumistehasena, kus need lammutatakse ja osad kas ringlusse võetakse või lammutatakse.