Domeeninimesüsteem (DNS) on arvutite süsteem, mis hoiab arvuti- või domeeninimesid ja nendega seotud Interneti-protokolli (IP) aadresse. DNS-i lahendamine tähendab, et kui DNS-serveri arvutilt arvuti või domeeninime kohta küsitakse või päringut tehakse, vastab see seotud IP-aadressiga. Protsess toimib ka vastupidiselt. Kui toimub DNS-i pöördotsing, küsitakse DNS-serverilt IP-aadressi ja see vastab nimega.
Kaks arvutit või võrguseadet, mis on ühendatud Internetti või mõne muu Interneti-protokolli (IP) põhise võrguga, peavad omavahel suhtlemiseks kasutama numbreid, mida nimetatakse IP-aadressideks. Inimesed mäletavad nimesid paremini kui numbreid ja seetõttu antakse ka arvutitele nimesid. DNS-i lahendamine töötab kulisside taga, lubades inimestel kasutada nimesid võrguressursside leidmiseks, selle asemel, et proovida meelde jätta keerulisi IP-aadresse.
Kui inimene tippib oma brauseri ülaosas olevale aadressiribale veebiaadressi ja klõpsab nuppu Mine, küsib arvuti kohe Interneti-teenuse pakkujale (ISP) kuuluvalt DNS-serverilt IP-aadressi, et selle veebisaidiga ühendust võtta. DNS-server vastab soovitud veebisaidi veebiserveri arvutiga seotud IP-aadressiga. Seejärel kasutab kasutaja arvuti tagastatud IP-aadressi, et saata vaikeveebilehe päring otse soovitud veebisaidi veebiserverisse.
Mõnel juhul on tootjad programmeeritud veebibrauserid võtma ühendust otsinguteenuse pakkujale kuuluva arvutiga, olenemata sellest, mis aadressiribale kirjutatakse. Sellises olukorras kasutatakse veebiotsingu jaoks aadressiriba. Seejärel küsib arvuti DNS-serverist otsingupakkujaga seotud masinale IP-aadressi.
DNS-i lahendamist kasutatakse sageli võrgutööriistade, meilitööriistade ja Interneti-turvalisuse tagamiseks. Näiteks saab inimene avada käsuviiba või terminali akna ja tippida ping [soovitud veebisaidi aadress]. Kui kasutaja vajutab sisestusklahvi, saadetakse DNS-serverile taotlus veebisaidi aadressi teisendamiseks IP-aadressiks. Seejärel palub ping-utiliit selle IP-aadressiga masinal vastata.
DNS-serverid on omavahel ühendatud domeenide hierarhias. Kui kohalikult DNS-serverilt küsitakse nime või IP-aadressi kohta, mida ta ei tea, saadab DNS-server päringu edasi kõrgema taseme DNS-serverile. See päringu edastamine jätkub seni, kuni leitakse nimi või tehakse kindlaks, et nime pole olemas.
Ilma DNS-i edastamiseta oleks inimestel Internetti väga raske kasutada. Hüperlingid kasutavad asjade leidmiseks domeeni või veebisaitide nimesid. See aitab tagada, et Internet jääb kasutajasõbralikuks. Kui kõik peaksid nimede asemel kasutama IP-aadresse, poleks Internet kunagi olnud avalikult aktsepteeritud ja võib-olla lakanud olemast.