Desoksüribonukleiinhape, üldtuntud kui DNA, on kõigis elusorganismides leiduv nukleiinhape, mis sisaldab eluks vajalikke geneetilisi juhiseid. Inimestel on üle 99.9% samast DNA-st; aga inimeste vahel erinev väike kogus teeb meid ainulaadseks. Iga inimese DNA-profiili peeneid erinevusi kasutatakse ka perekondlike suhete ja põhilise genealoogia määramiseks. Inimese DNA testimiseks tuleb võtta uurimiseks või võrdlemiseks DNA tampooniproov. DNA tampoon on lihtne kraapimine põse siseküljelt, mis näeb välja nagu liiga suur vatitups.
Kuigi DNA taga olev kontseptsioon on teadlastele teada olnud aastakümneid, töötati selle testimiseks ja uurimiseks kasulik viis välja alles 1980. aastatel. Sellest ajast alates on DNA-testist saanud aktsepteeritud meetod isaduse määramisel, sugupuu juurte leidmisel ja isegi kuriteos süüdistatavate inimeste süüdimõistmisel või vabastamisel. DNA-testi kasutamise esimene samm on katsealuse DNA proovi kinnitamine DNA tampooni abil.
DNA tampoon ehk bukaalne tampoon on lihtsaim ja kõige sagedamini kasutatav meetod indiviidi DNA proovi võtmiseks. See on kiire, valutu ja tõhus. Pikk tampoon, mis meenutab pikka Q-tip®-i, sisestatakse suhu ja seejärel kraabitakse üle põse. Selle lihtsa protsessiga õnnestub enamikul juhtudel koguda piisavalt DNA-d, et teha ulatuslik DNA-test. DNA tampooniga saadud DNA-d võib tavaliselt säilitada pikka aega, kui hiljem on vaja teha täiendavaid uuringuid.
Pärast DNA tampooni võtmist võib seda kasutada võrdlustestide tegemiseks isaduse kindlakstegemiseks või tõendite saamiseks. Lisaks võib DNA tampooni kasutada üldise DNA genealoogilise uuringu jaoks, et määrata kindlaks indiviidi pärand. Üldiselt arvatakse, et DNA-testid on väga täpsed, kui seda õigesti teha.
Isaduse tuvastamisel võetakse DNA-proov nii lapselt kui ka oletatavalt või väidetavalt isalt ja võrreldakse seejärel omavahel. Enamik Ameerika Ühendriikide kohtuid peab positiivset DNA-testi vastet piisavaks tõendiks lapse isaduse seaduslikuks tuvastamiseks. DNA-testi kasutatakse ka võimalike kuriteos kahtlustatavate välistamiseks või kohtualuse süüdimõistmiseks. Viimastel aastatel on DNA-teste kasutatud ka nende süüdimõistetud kurjategijate vabastamiseks, kes mõisteti valesti süüdi, kasutades praegust DNA-tehnoloogiat, mis polnud süüdimõistmise ajal kättesaadav. Inimesed võivad taotleda ka vabatahtlikku DNA-profiili, mis võib anda individuaalset teavet selle kohta, mitu protsenti tema pärandist on näiteks pärit kaukaasiast, Aafrikast, hispaanlasest või Aasiast.