Distaalne õlavarreluu viitab õlavarreluu sellele osale õlavarres, mis on kehatüvest kõige kaugemal ja küünarliigesele kõige lähemal. Suhtelise asukoha mõistet “distaalne” kasutatakse anatoomias vastandina terminile “proksimaalne”. Distaalne õlavarreluu on seega luu kaugem või alumine ots, proksimaalne õlavarreluu aga lähim ots, kus käsi puutub kokku torsoga.
Distaalne õlavarreluu, mis on koduks mitmele erinevale luustruktuurile, pakub palju kinnituskohti erinevate lihaste, kõõluste ja muude kiuliste kudede jaoks. Tuntud ka kui õlavarreluu alumine ots, sellel luuosal on kaks kõige silmatorkavamat tunnust: külgmised ja mediaalsed epikondüülid. Epikondüülid on kaks tuttavat ümarat luust väljaulatuvust mõlemal pool luu põhja, külgmised käe väliskülje poole ja mediaalne käe siseküljel, mis on torsole kõige lähemal. Neist kahest silmatorkavam on mediaalne epikondüül, mis on tunda küünarnuki kohal ja ees ning see toimib nii küünarvarre pronator teres lihase kui ka mitmete liigeste ühise kõõluse lähtepunktina. küünarvarre painutajalihased. Seevastu külgmine epikondüül asub küünarnuki vastasküljel ja on supinaatorlihase ja mõnede küünarvarre sirutajalihaste kõõluste kinnituskoht.
Distaalse õlavarreluu epikondüülide vahel ja veidi allpool asuvad luu liigesepinnad, mis on kohad, kus õlavarreluu moodustab küünarvarre küünarluu ja raadiuse luudega liigesed. Neist külgmine või välimine on kapitul, mis asub õlavarreluu eesmisel või esiküljel ja mille ümar pind liigendub raadiuse luu õõnsusega. Teine liigendpind, see väike süvend, mis asub kapitulumi kohal, on tuntud kui radiaalne lohk, mis ühendub raadiusega, kui küünarnukk on painutatud.
Kapitulu mediaalne on trohlea, õõnsus, mis asub distaalse õlavarreluu põhja ees-, alumisel ja tagumisel pinnal. See on koht, kus küünarluu poolkuukujuline sälk, mutrivõtit meenutava suure konkskonstruktsiooni sisemus, keerdub ümber õlavarreluu aluse, moodustades hingedega küünarliigendi. Trohlea kohal nii õlavarreluu eesmisel kui ka tagumisel küljel on lohud, mõlemal küljel olevad õõnsused, mis võtavad küünarluu konksuga väljapoole küünarnuki painutamise ja sirutamise ajal. Painde ajal surub küünarluu esikülje koronaidne protsess õlavarreluu esiküljel asuvasse väiksemasse süvendisse, mida nimetatakse koronoidseks lohuks. Sarnaselt küünarnuki pikendamise ajal võtab õlavarreluu distaalse poole tagaküljel asuv suurem kolmnurkne süvend, mida nimetatakse olecranon fossaks, küünarluu suure olekranoni protsessi, küünarnuki liigeses tuntavat teravat projektsiooni.