Dissotsiatiivne identiteedihäire, tuntud ka kui DID, on üks tuntumaid vaimseid häireid, mille on populaarseks teinud ilukirjandus ja filmid. Kuigi see on olnud aastaid vastuoluline, on arstid seda tõelise haigusena aktsepteerinud. Kuigi tegelik haigus on kaugel sellest, mida inimesed sageli ilukirjanduses näevad, on tõsi, et selle häire juhtumeid diagnoositakse kogu maailmas kogu aeg. Seda tuntakse ka kui “lahkenenud isiksuse” või “mitme isiksuse” häiret.
Keegi, kellel on DID, kuvab terve rea täiesti erinevaid isiksusi, millest mõned on teisejärgulised ja mõned võtavad võimu regulaarselt, erinevatel aegadel või erinevates olukordades. Inimene, kes kannatab dissotsiatiivse identiteedihäire all, säilitab sageli oma algse identiteedi ja võtab olenevalt asjaoludest omaks täiendavaid, mis “võtvad üle”.
Dissotsiatiivse identiteedihäire diagnoosimine on äärmiselt keeruline. Psühhiaatrid kasutavad konkreetseid juhiseid, kui otsivad häire tunnuseid, sealhulgas pimenemisperioode, “kadunud aega” ja erinevate identiteetide olemasolu, mis pole üksteise olemasolust teadlikud.
Mitmekordse isiksuse vaidlus on olnud alates sellest, kui haigust 20. sajandi keskel esmakordselt tõsiselt uuriti. Paljud eksperdid usuvad, et see ei ole tõeline häire, vaid teiste vaimsete häirete ilming. Teised eksperdid väidavad, et häire võib olla viis, kuidas mõistus varjab varasemat väärkohtlemist või meelitab end teatud sündmusi unustama. “Puhase” DID diagnoos on endiselt haruldane.
Inimene, kes kannatab dissotsiatiivse identiteedihäire all, muudab isiksust sageli stressi või keeruliste olukordade ajal, millega tema alateadvus usub, et ta ei saa hakkama. Mitmed isiksused kipuvad olema üksteisest absoluutselt erinevad, nii et näiteks inimesel, kellel on päriselus alistuv isiksus, võib olla teine isiksus, mis on tugev ja kangekaelne, ja teine isiksus, kes on ülemuslik ja domineeriv. Samuti pole haruldane, et isiksused on erinevas vanuses ning teismeliste või laste isiksuste ilmumine täiskasvanutel on tavaline.