Diskursus viitab inimestevahelisele suhtlusele, mida räägitakse või kirjutatakse. Hariduses võimaldab diskursus inimestel väljendada ideid ja mõtteid ning välja mõelda keerulisi probleeme. Ilma diskursuseta poleks sellist asja nagu haridus, sest ideid tuleb jagada ja uurida, et õppimine toimuks.
Diskursuse üks funktsioone hariduses on võimaldada õpetajatel ja professoritel edastada õpilastele akadeemilisi aineid. Õpetajad peavad suutma selgitada ja arutada ideid ja kontseptsioone, mida nad peavad õpilastele edastama, olenemata sellest, kas need kontseptsioonid hõlmavad põhikooli lugemisoskust või astronoomiat ülikooli tasemel. Nad peavad suutma õpilastega rääkida, neid kuulata ja nende küsimustele vastata. See võib olla suuline või kirjalik.
Mis tahes hariduskeskkonnas hõlmab teine diskursuse roll hariduses õpilaste võimet tekste lugeda ja neist õppida. Kirjalik diskursus on oluline, sest õpilased peavad suutma lugeda tekste, nagu matemaatika põhitekstid, mõtlemapanevad kirjandusteosed ja teabeveebisaidid, et omandada koolis edu saavutamiseks vajalikud teadmised ja kriitilise mõtlemise oskused. Diskursusoskuste arendamine aitab õpilasi ka elus ja töökohal.
Haridusalane arutelu on vajalik, et õpilased saaksid oma ideid kirjalikult edastada. Oskus kirjutada oskuslikult ja ladusalt kodutöödest, esseedest, uurimistöödest ja testidest on osa hariduse omandamisest. Tehnoloogia tulekuga haridusse võivad õpilased olla vastutavad ka kirjalike vastuste loomise eest viipadele ning vastamise eest teiste klassikaaslaste ja nende õpetajate postitustele teadetetahvlitel, jututubades või muudes Internetis toimuvates haridustegevustes. Kirjaliku diskursuse loomine aine kohta, mida nad on kursusel õppinud ja uurinud, on üks viis, kuidas aidata õpilastel õppida ja õpitut oma õpetajate ja kaaslastega edastada.
Teine viis, kuidas haridusalane diskursus on oluline, on suuline diskursus, et õpilased saaksid üksteisega ning oma õpetajate ja õppejõududega suhelda. Õpilased peavad suutma õppida ja õpitut verbaliseerida. Nad peavad suutma suhelda oma klassikaaslaste ja juhendajatega teemadel, mille õppimise eest nad vastutavad. Erinevates tundides võidakse paluda õpilastel osaleda seminaridel, vastata küsimustele suuliselt, teha ametlikke ja mitteametlikke ettekandeid ning selgitada oma arutluskäike ja analüüsida erinevaid probleeme või juhtumeid erinevates akadeemilistes distsipliinides.