Peaaegu kõik kasutavad kõnes ja kirjas diskursuse markereid ning neid leidub kõigis keeltes. Diskursusmarkerid (DM-id) on sõnad, mis ei mõjuta lause sidusust ega grammatikat, näiteks sõnad “hästi” või “nii” ja fraas “tead” inglise keeles. Selle asemel aitavad diskursuse markerid muuta diskursuse struktureerimise sidusamaks ja paremini voolavaks. Kunagi peeti diskursuse markereid pelgalt kõne täiteaineteks, kuid nüüd mõistavad diskursuse analüsaatorid, et kuigi neil markeritel pole diskursuses tegelikku eesmärki, täidavad nad kõnes oma ülesandeid. Neid kasutatakse enamasti teema või mõtte üleminekuna, mõtete rõhutamise meetoditena ja teise kõneleja varasematele ütlustele reageerimise signaalijatena.
Diskursuse markerid muudavad vestluse elavamaks, isiklikumaks ja kaasavamaks. Ilma nendeta võib vestlus olla soiku ja ebamugav. Inimesed kipuvad dialoogi ajal pause pidama, tavaliselt pärast keeldumist, komplimenti või palvet. Kui kõne loomulikul viivitamisel tekib täielik vaikus, muutub vestlus sotsiaalselt kohmakaks. DM-ide lisamine hoiab vestluse sujuvana.
Teised ajad, mil DM-id tavaliselt juhtuvad, on üllatuse näitamine, selgituseks, teema nihutamisel ja eelmiste teemade jätkamisel. Diskursuse markeri teeb kasulikuks see, et vaid sõna või lühikese fraasiga eemaldab see eelmisest dialoogist ning praegusest ja tulevasest diskursusest tekkinud oletused. Samuti võib see anda kuulajale või lugejale märku, mida oodata.
Kui see asetatakse mõtte algusesse, on diskursuse marker tavaliselt reaktsioon teisele kõnelejale. Näiteks võib “hästi” tähistada vastust teise kõneleja väitele. Kui see asetatakse mõtte algusesse, võib see tähendada ka mõistatuse või ootuse lõppu. Teine näide selle kohta oleks sõna „nii” kasutamine sissejuhatuse ajal, näiteks „Nii, mul on hea meel tutvustada…”.
Mõningaid sõnu ja fraase kasutatakse nii lause eesmärgipäraste osadena kui ka diskursuse markeritena. Selle näiteks on diskursuse marker “tead”. Lauses “Tead, mulle ei maitse juust” on fraas “tead” diskursuse markeriks. Lauses “Kas sa tead, kus raamat on?” fraas pole enam DM. See vahetatavus võib raskendada mõne DM-i eristamist tegelikust vestlusest.
Et teha kindlaks, kas fraas või sõna on diskursuse marker, tuleb arvestada dialoogi konteksti. Abiks võib olla ka sõna või fraasi võtmine lausest. Lause peaks suutma iseseisvalt seista ilma diskursusmärgita.