Diskursuse juhtimine on võime suunata kirjalikku või suulist vestlust kindlas suunas. See viitab sellele, kui palju keelt esineb ning kui asjakohane ja sidus on keel. Kuigi diskursuse juhtimine tõstatab sõnavabaduse küsimusi, on see tavaline tööriist, mida kasutatakse igapäevases vestluses, äritegevuses ja akadeemilistes ringkondades.
Diskursuse juhtimine tugineb vahendina põhimõttele, et keel ja diskursus on lahutamatult seotud. Keel annab suuna mis tahes esinevale diskursusele, kusjuures keele tõlgendus sõltub suuresti kultuurikontekstist. Mõistes kultuuri ja omandades kontrolli keele üle, saab inimene kontrollida, kuidas diskursus kulgeb.
Diskursust võib kirjutada, näiteks kirjade või meili teel, ja seda võib ka rääkida, näiteks vestluse käigus. Mõlemal juhul on diskursuse haldamine kasulik sidehäirete ärahoidmiseks või parandamiseks. Näiteks võib inimene paluda teisel inimesel selgitada, mida ta mõtles, et segadus ei muudaks vestlust ebatõhusaks ega tekitaks konflikte.
Lõppkokkuvõttes võimaldab diskursuse juhtimise võime inimesel teatud määral mõjutada teiste vastuste üle. See omakorda võib kontrollida inimeste käitumist. Inimesed, kes soovivad hallata ühte või mitut inimest, peavad sageli õppima, kuidas juhtida konkreetses keskkonnas öeldut või kirjutatut. Väga kergel kujul võib diskursuse juhtimine tähendada küsimuse sõnastamist konkreetse vastuse esilekutsumiseks. Raskematel juhtudel võib see tähendada otsest osalist või täielikku tsensuuri.
Diskursijuhtimise võime luua võimuhierarhiaid ja takistada kirjutatud või kõneldud sõna võtmast kindlat suunda tekitab mõningast muret sõnavabaduse pärast. Eelkõige seatakse kahtluse alla sõnavabadus. Mõnes riigis pakuvad seadused vähe kui üldse kaitset jultunud diskursuse juhtimise ja tsensuuri eest. Teistes riikides on sõnavabadust tagavad seadused olemas, kuid kultuuriliste või keskkonnategurite tõttu ei pruugita neid igal juhul jõustada. Näiteks võib tuua töötaja, kes ei ütle, kui pahane ta oma ülemusele on, sest kardab kättemaksu või raskemat graafikut või töökoormust.
Diskursuse juhtimise akt võib esineda nii igapäevases vestluses eravestluses kui ka ettevõtetes ja akadeemilistes asutustes. Näiteks võivad ettevõtted valida koondamise ajal kasutada konkreetse tähendusega sõnu, et muuta ettevõtte olukord vähem meeleheitlikuks ja hoida moraali üleval. Klassiruumis on diskursuse juhtimine vajalik, et õpilased läbiksid õppeprotsessid ja jõuaksid õigete vastusteni. Selles mõttes ei ole diskursuse juhtimine tingimata halb, sest selle eesmärk on teisi üles ehitada või ärevust ja kaost ära hoida.