Diskograafia on muusikasalvestiste korrastatud loend, mis sisaldab põhiteavet salvestiste kohta, näiteks nende tegemise kuupäevad ja esitajate isikud. Mõistet “diskograafia” kasutatakse mõnikord ka helisalvestiste uurimise kirjeldamiseks. Paljud raamatud sisaldavad ulatuslikke diskograafiaid, mis puudutavad erinevaid artiste ja muusikažanre, samuti on võimalik leida eraldiseisvaid näiteid.
Mõiste on portmanteau sõnadest “plaat”, nagu fonograafide jaoks kasutatavatel plaatidel, ja “graafika”, kreeka järelliide, mis viitab kirjutamisele. “Diskograafial” on pretsedent “bibliograafias”, raamatute loetelus. Diskograafias võib käsitleda mis tahes tüüpi helisalvestisi, sealhulgas plaate, linte, CD-plaate ja digitaalseid salvestisi, kusjuures tüüp märgitakse tavaliselt lugeja huvides veeristele.
Klassikaline näide on ühe artisti või grupi kõigi salvestiste kogum, mis on tavaliselt järjestatud kronoloogiliselt. Täieliku loendi olemasolu võimaldab inimestel näha, millised salvestised neil puuduvad, ning loendit saab kasutada ka haruldaste salvestiste või muusikastiilide muudatuste esiletõstmiseks. Kui need on valmis, sisaldavad diskograafiad kõike alates B-külgedest kuni suurimate hittideni ning tervikliku versiooni koostamine võib võtta palju aega, eriti kui tegemist on viljaka artisti või bändiga nagu The Beatles. Muusikateadlased võivad ka mõne diskograafia sisu osas eriarvamusele jääda ja teadlaste arutelu võib mõnikord muutuda tigedaks.
Lisaks konkreetsete inimeste esitatava muusika nimekirjade koostamisele on võimalik luua ka žanri või teemat hõlmav diskograafia, näiteks Aafrika-Ameerika spirituaalid või veeteemaline muusika. Diskograafiaid võib koostada ka helilooja, mis võib olla kasulik inimestele, kes soovivad võrrelda ja vastandada mitut sama teose salvestist, et näha, kuidas erinevad muusikud ja dirigendid seda tõlgendavad. Tuntud heliloojate, nagu Beethoven ja Mozart, jaoks võib diskograafia muutuda kiiresti üsna hirmutavaks ja kohmakaks, kuna nii paljud muusikud on salvestanud oma teoste esitusi.
Muusikabiograafid lisavad oma teoste registrisse peaaegu alati diskograafia lugejate huvides, nagu ka muusikast kirjutavad teadlased ja ajaloolased, kusjuures diskograafia on teksti koostamisel kasutatud allikate ja materjalide loetelu. Bändid avaldavad fännide huvides sageli koos oma salvestistega või veebisaitidel diskograafiaid ning saitidel, mis koguvad ja levitavad muusikat puudutavat teavet, võib olla ka diskograafiate hoidla.