Disainistruktuuri maatriks (DSM) on projektijuhtimise tööriist, mis aitab ärianalüüsil ja projektide juhtimisel. DSM muudab haldusprotsesside visualiseerimise lihtsamaks, võimaldades tuvastada ja esitada projekti elemente, jälgida ülesannete tsüklilisi sõltuvusi ja voogusid ning aidata analüüsida, kuidas ja kus süsteemidevahelisi sõltuvusi parandada. Disainistruktuuri maatriksi haldustööriist suudab anda hea teabevoo osakondade vahel, nii et iga osakond, teades, milliseid edusamme on teised osakonnad teinud, saab vastavalt planeerida. DSM-i kasutatakse ka probleemilahendusena tarkvara ja süsteemiarhitektuuri arendamisel. DSM-i on kasutatud paljudes tippettevõtetes alates selle väljatöötamisest 1970. aastatel, kuna see on osutunud kasulikuks probleemide lahendamisel ja organisatsioonide täiustamisel. Disainistruktuuri maatriksit nimetatakse mõnikord ka disaini eelismaatriksiks, sõltuvusstruktuuri maatriksiks ja probleemide lahendamise maatriksiks (PSM).
Erinevalt tavalistest projektihaldusprogrammidest, mis toodavad lehekülgi ning ringide ja nooltega lehekülgi, mis kujutavad töövoo diagrammi tehnoloogia väljatöötamisel, jälgib DSM selle asemel osakondade vahelist teabevoogu ja võib seega vähendada 50-leheküljelist töövoo diagrammi. üks leht, mida on lihtne valmis teha ja mida saab vajadusel lihtsalt muuta. Seega saab abiks olla süsteemitehniline analüüs ja projektijuhtimise planeerimine, kuna on võimalik kujutada keerulistes süsteemides kõiki alamsüsteeme ja mooduleid ning kaardistada nendevaheline infovoog. Kui suurte keerukate süsteemide kujutised saavad kuju, hakkavad tagasisideahelates ilmnema mustrid. Neid mustreid saab seejärel maatriksipõhise analüüsi abil analüüsida, et koostada juhised süsteemi kui terviku täiustamiseks.
Kohandamise meetmeid saab organisatsioonis tõhusalt hallata, kasutades disainistruktuuri maatriksit. Kui disainis mõnda komponenti muudetakse, peab disaini teiste komponentide vastastikuse sõltuvuse tõttu olema teabevoog, mis juhendab nende muude komponentide eest vastutavaid osakondi muudatuste kohta, mida nad peavad oma komponentides vastavalt tegema. Juhid saavad DSM-i kasutada muudatuste kavandamiseks, riskide kaardistamiseks ja sellest tulenevate inimeste, ressursside ja aja kulude teadmiseks, et otsustada, kas teha muudatusi ja kui jah, siis millisel viisil muudatusi teha. Kuna DSM tõstab esile iteratsioonid, järjestikused ülesanded ja teabevood, aitab see meeskonnajuhtidel oma protsesse sujuvamaks muuta. Design Structure Matrixit kasutatakse nüüd erinevates tööstusharudes, nagu elektroonikatehnoloogia projekteerimine ja tootmine, autotööstus, kosmosetööstus, hoonete ehitus ja kinnisvaraarenduse planeerimine, ning kuna seda arendatakse edasi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) projektide kaudu, Harvardis ja Illinoisi ülikoolis leitakse sellele rohkem kasutusvõimalusi.
Süsteemi kujundamisel loob Design Structure Matrix puhta programmeerimisarhitektuuri, mis koostab tarkvara kavandi. Arendajad saavad kujutada sõltuvusi lubavaid ja keelavaid disainireegleid ning koostada kontekstuaalse kaardi alamsüsteemide vahelistest sõltuvustest ja nende sõltuvustest kujundusreeglitest. Kui arendaja teeb seejärel kujundusreeglis muudatuse, saab ta jälgida sellest tulenevaid muudatusi kõigis seda muudatust päriva arhitektuuri alamhulkades. Sellised võimalused DSM-is loovad võimalused suureks spetsiifilisuseks komponentide sõltumatuna hoidmisel, peidetud alamsüsteemide kaardistamisel ja hooldamisel ning isegi väliste teekide kasutamise haldamisel.
DSM-i kasutamiseks uurimis- ja arendustegevuses on olemas vähemalt pool tosinat tarkvara ning DSM-i kasutamiseks kommertstööstuses peaaegu tosinat tarkvara. Mõned neist tekkisid MIT-is, Harvardis ja Illinoisi ülikoolis tehtud uuringute kaudu ning mõned on välja töötatud Cambridge’i ülikooli projekteerimiskeskuses ja valitsusasutustes, nagu NASA Langley uurimiskeskus. Kõik need programmid integreerivad DSM-i muusse äri- ja uurimistarkvarasse vastavalt nende individuaalsetele uurimis- ja tööstuse vajadustele. Need programmid liidetakse teiste turul olevate kontori-, arvutustabeli- ja andmetöötlusprogrammidega ning neid saab kohandada sarnastele tööstusharudele, mis hakkavad tulevikus kasutama disainistruktuuri maatriksit.
SmartAsset.