DIMM, mis tähistab kaherealist mälumoodulit, on teatud tüüpi arvutimälu, mida kasutatakse Pentiumi või uuemates arvutites. DIMM koosneb väikesest trükkplaadist, millel on neli või üheksa (paarsusega) sünkroonset dünaamilist muutmälu (SDRAM) või topeltandmeedastuskiirusega (DDR) SDRAM-kiipi ühel küljel. Tihvtide ühendusserv ühendub emaplaadi pesasse ja edastab andmeid protsessorile 64 bitti korraga. DIMM-id võivad olla 64-bitistes mittepaarsuseta veaparanduskoodi (ECC) moodulites või 72-bitistes paarsusega moodulites. DIMM-e on mitut tüüpi; kolm peamist tüüpi on aga SDRAM, DDR SDRAM ja DDR2 SDRAM. DIMM-ide suurus ulatub 64 megabaidist (MB) vanema SDRAM-i jaoks kuni 128 gigabaiti (GB) või rohkem ühe DDR2 RAM-i mooduli kohta.
Erinevat tüüpi DIMM-idest on 168-pin SDRAM tuntud kui algne DIMM ning selle andme- ja taktsagedus oli kuni 133 megahertsi (MHz). Nendel moodulitel oli mõlemal küljel üks sälk ja ühendusservas kaks sälku. 184-kontaktilise DDR-i ja 240-kontaktilise DDR2-mälu jagavad sarnast arhitektuuri – mõlemal küljel on kaks sälku ja üks sälk piki ühendusserva. DDR-mälu taktsagedus on kuni 200 MHz ja kahekordne SDRAM-i andmesidekiirus. DDR2-mälu taktsagedus on kuni 200 MHz ja andmesidekiirus neljakordistunud SDRAM-i. Teiste tüüpide hulka kuuluvad DDR3-mälu, kiirem ja kallim variant, ning sülearvutite SO-DIMM-id.
Umbes aastaks 2000 asendasid DIMM-id Pentiumi arvutisüsteemide arvutimälustandardina SIMM-id ehk üherealised mälumoodulid. Erinevalt SIMM-idest, mis sisaldasid 16-bitist või 32-bitist andmeteed ja nõudsid Pentiumi arvuti 64-bitise andmetee täielikuks kasutamiseks paarikaupa, sobis ühe üksiku DIMM-i andmeedastuskiirus Pentiumi protsessori andmesiini laiusega. suurepäraselt, välistades seega vajaduse paaride järele.
Teine erinevus kahe arvutimälu tüübi vahel seisneb ühendusservade töötamises. DIMM-i mõlema külje ühendusservad osutavad erinevatele vooluringidele, mis reageerivad elektrisignaalidele erinevalt. See lisab arvutussüsteemile rohkem võimsust, kuna protsessoriga on võimalik mitu sideliini. SIMM seevastu kannab samu pistikuid mooduli mõlemal küljel ja suudab hallata üht sideliini protsessoriga.
Kuigi DIMM-ide installimine on üsna lihtne protsess, ei ole DIMM-i mälutüübid üksteisega asendatavad. Enne DIMM-i vahetamist või mälu uuendamist vaadake alati tagasi emaplaadi või arvuti juhendeid, et kontrollida tüüpe. Kõigepealt lülitage arvuti välja ja eemaldage vooluvõrgust. Eemaldage korpus ja otsige üles emaplaadi mälupesad. DIMM-i pesad on tavaliselt mustad ja asuvad protsessori lähedal. Hajutage ekstra staatiline elekter, puudutades metalleseme.
Järgmisena seadke väljutusklambrid “alla” asendisse. Hoides mälumoodulit servadest, et vältida otsest kokkupuudet tihvtidega, asetage ühendusserval olevad sälgud pesa klahvide vastu nii, et need ühtiksid. Vajutage moodulit oma kohale, kuni see klõpsab ja mõlemad väljutajad klõpsavad mooduli külge. Asetage arvuti kaas tagasi, ühendage kaablid uuesti ja lülitage arvuti sisse. Enamikul juhtudel peaks süsteem uue mälu ära tundma.