Diktsiooni roll kirjanduses on anda edasi teatud meeleolu, tooni ja atmosfääri autori sõnavaliku kaudu. Kirjeldavate terminite valik võib oluliselt muuta lugejate suhtumist kirjanduses käsitletavasse ainesse. Selline sõnavara kasutamine võib samuti palju edasi anda kirjaniku üldistest tunnetest oma lõpetatud teose suhtes. Diktsioon võib olla formaalse või mitteametliku stiiliga ning teatud tüüpi proosa võib isegi kombineerida mõlemat stiili erineval määral. Omaette diktsioon on levinud ka luules ja on tavaliselt mõeldud kirjalikust proosast või kõnekeelest eristuvate sõnamustrite loomiseks.
Kirjanduse diktsiooni mõistmist peetakse sageli kirjaniku ja lugeja vahelise suhtlusprotsessi oluliseks osaks. Erinevatel seotud sõnadel võib sama idee kohta olla sama üldine tähendus, kuid väga erinev konnotatsioon. Sõnavalik võib kiiresti muuta romaani või luuletuse meeleolu kergeks, nukraks või muuks vahepealseks. Kogenud kirjanikud mõistavad diktsiooni tähtsust tavaliselt oma teose alguslõikudes või ridades ning mõnikord võib see olla otsustavaks teguriks, kas lugeja jääb kirjaniku konkreetse teose juurde või hakkab lugema midagi muud.
Sõnavarastiilide segamine samas kirjandusteoses võib mõnikord olla keeruline ülesanne. Mitteametliku ja formaalse diktsiooni kombinatsioon võib olla tõhus teatud tüüpi tegelaskujudega lugude puhul, kuid muudel juhtudel võib see ka üldist kirjutamist halvendada. Mõned kirjanikud otsustavad kasutada kirjanduses rangelt ühte tüüpi diktsioone, mis on tõestanud, et need edastavad õigesti nende konkreetset teemat. Teised otsustavad katsetada laia teemavalikuga, mis nõuab diktsioonistiili muutmist.
Kirjanduses kasutatavad sõnavalikud võivad kirjeldavate terminite puhul olla üldised või konkreetsed. Mõned kirjanikud eelistavad jääda üldiste ja neutraalsemate terminite juurde, teistele aga meeldib lisada mitmekesist kirjeldavat sõnavara. Olenevalt käsitletavast kirjalikust teemast peavad mõned kirjanduskriitikud omadussõnade liigset kasutamist diktsiooni probleemiks, kui terminid häirivad ülejäänud proosast. Slängiterminite liigkasutamine võib olla ka algajate kirjanike seas tavaline viga, tavaliselt seetõttu, et ainult kitsas lugejaskond suudab seda tüüpi sõnadega seostada.