Dihhotoomia on jagunemine kaheks osaks, mida peetakse kas vastuolulisteks või üksteist välistavateks. Must ja valge värvid on klassikaline näide: miski on must või valge, ilma kattumise või alternatiivideta. Neid jaotusi kasutatakse mitmel viisil ja erinevates valdkondades, alates filosoofiast kuni bioloogiani, ning nende üle mõtlema õppimine võib olla oluline. Samuti on hea mõte, et inimesed õpiksid tuvastama valedihhotoomiat – see ei välista teisisõnu üksteist tõeliselt.
Sõna on tuletatud kreeka sõnast dihhotoomia, mis tähendab “kaheks jagunemist”. Inimesed on ilmselgelt sajandeid kasutanud dihhotoomiaid, kuna need võivad olla väärtuslikud vahendid asjade kiireks tuvastamiseks ja maailmast mõtlemiseks, kuigi nende oht seisneb selles, et need võivad kiiresti põhjustada liigset lihtsustamist. See küsimus on olnud paljudes valdkondades levinud aruteluteema tuhandeid aastaid.
Bioloogias kasutatakse dihhotoomiat sageli võtmetes, vahendites, mida kasutatakse inimeste tuvastamiseks. Näiteks võib taimevõti aidata inimestel taimi tuvastada mitme küsimusega, nagu “kas varred on rohelised?” Sellist võtit tuntakse kui “dihhotoomset võtit” ja need tööriistad võivad hästi kavandatuna olla üsna usaldusväärsed, kuna need välistavad täpselt valikud, kuni kasutajale jääb üks kindel tunnus. Nendele jaotustele on palju muid rakendusi sellistes valdkondades nagu inseneriteadus, astronoomia, majandus ja nii edasi ning mõnes valdkonnas on sellel sõnal eriline tähendus.
Tuntud näide valest dihhotoomiast on ütlus “sa oled kas meiega või meie vastu”. Sel juhul jätab ütlus välja kolmanda võimaluse, neutraalsuse, mis paneb paika “meie vs. nemad” mentaliteedi, mis võib olla väga ohtlik. Selliseid loogikavigu kasutatakse sageli vaidlustes, lootuses, et vastasele sundimise teel punkti loovutatakse. Üldreeglina on miski vale dihhotoomia, kui selle elemendid ei ole üksteist välistavad või vastuolulised või kui mõni muu võimalus või mõiste on välja jäetud.
Nende retooriliste trikkide tuvastamine poliitikas võib olla väga kasulik. Näiteks võib poliitik, kes kandideerib, öelda: “Me vajame paremaid teid, seepärast peame tõstma makse.” See jätab loomulikult võimaluse olemasolevate vahendite ümberjaotamiseks või vahendite tõhusamaks kasutamiseks. Teemade ülemäärane lihtsustamine on omane joon paljudele poliitikutele, kes soovivad julgustada inimesi koos oma poliitikaga nende poolt hääletama.