Digitaalobjekti identifikaator (DOI®) on meetod dokumentide ja muud tüüpi sisu ainulaadseks tuvastamiseks digitaalsel kujul. Süsteemis määratakse sisule muutumatu identifikaator, mida nimetatakse DOI® nimeks. Selle nime saab määrata erinevat tüüpi sisule, nagu elektroonilised dokumendid, graafika ja tarkvara, ning seda saab kasutada koos teiste identifikaatoritega. Selle tulemusena saab DOI® nimesid ka “lahendada”, et saada lisateavet. International DOI® Foundation (IDF) haldab süsteemi ja annab teistele organisatsioonidele õiguse nimesid määrata.
IDF-i moodustamise ajaks 1998. aastal oli selge, et olemasolevad identifikaatorid ei suuda piisavalt ületada lõhet elektrooniliste ja trükitud allikate vahel. Näiteks sarnase pealkirjaga dokumendid võivad segadusse minna, kui neile viidatakse ainult nimepidi, ja üksuse ühtne ressursiotsija (URL) muutus kasutuks, kui üksus teisaldati või kustutati. Kasutada sai unikaalseid nummerdamisskeeme, näiteks rahvusvahelist standardnumbrit (ISBN), kuid need ei võimaldanud sisu veebis leidmiseks lihtsat viisi. Digitaalobjektide identifikaatorite süsteem loodi selleks, et lahendada mõned neist probleemidest ja lisada uusi digitaaltehnoloogial põhinevaid funktsioone.
Digitaalse objekti identifikaatori süsteemi keskmes on märgistring ehk tähtedest ja numbritest koosnev jada, mida nimetatakse DOI® nimeks. Igale süsteemi kasutavale sisule määratakse kordumatu DOI® nimi. Need nimed on loodud püsivaks; kuigi pealkiri või asukoht veebis võib muutuda, jääb selle DOI nimi® samaks. See on eriti oluline akadeemilistes valdkondades; sel põhjusel soovitavad mitmed stiilijuhiste autorid, nagu Ameerika Psühholoogia Assotsiatsioon (APA), nüüd kasutada bibliograafiates ja tsitaatides DOI® nimesid.
Digitaalse objekti identifikaatori süsteemi saab kasutada mitmel erineval sisul – alates tarkvarast kuni tekstiartikli graafikani. IDF ei määratle aga objekti vajalikku suurust ega ulatust, et sellele saaks määrata DOI® nime. Näiteks võib akadeemilises ajakirjas olla nimi määratud igale numbrile, igale numbris olevale artiklile või isegi millelegi nii konkreetsele kui artiklis olev andmetabel. IDF võimaldab ka suurt paindlikkust DOI®-nimede endi struktuuris, nii et saab kasutada olemasolevat identifikaatorit. Näiteks võivad teadusajakirjade väljaandjad DOI® nime loomisel kasutada identifikaatorit nimega Publisher Item Identifier (PII), võimaldades seeläbi kahe süsteemi ühilduvust.
Erinevalt teistes kataloogimissüsteemides leiduvatest identifikaatoritest võib DOI®-süsteem pakkuda täiendavat teavet Interneti kaudu. Lahendusena tuntud protsessis saadetakse DOI® nimi võrguteenusele, mis vastab sisu metaandmetega. Need metaandmed võivad sisaldada nime, autorit, avaldamiskuupäeva ja isegi asukohta veebis, kust sisu võib leida. Sisu värskendamisel saab metaandmeid muuta, kuid DOI® ise peaks jääma samaks.
Enamikku DOI® nimesid ei väljasta otse IDF, vaid välised registreerimisasutused, kes määravad nimesid erinevatele klientidele. Asutused maksavad tegevustasusid IDF-ile, kes jälgib ja hooldab digitaalsete objektide identifikaatorite süsteemi. Samuti on IDF edukalt saavutanud DOI® süsteemi ametliku standardi heakskiidu erinevate standardeid kehtestavate organisatsioonide poolt üle maailma.