Digitaalse privaatsuse mõistet saab kõige paremini kirjeldada kui digitaalseid meediume kasutavate erakodanike teabe kaitset. Kui aga inimesed räägivad digitaalsest privaatsusest, viitavad nad sellele sageli selle seosele Interneti kasutamisega. Vaatamata sellele, et see on populaarne ja sageli sütitav probleem, võib digitaalse privaatsuse tegeliku määratlemise takistus takistada lahendust.
Digitaalne privaatsus keskendub asjaolule, et digitaalsete meediumite kasutamine isiklike või tööalaste asjade korraldamiseks võib jätta digitaalseid jalajälgi. Näiteks paljud Interneti-kasutajad ei mõista, et teavet nende ja nende Interneti-kasutusharjumuste kohta pidevalt logitakse ja talletatakse. Arvuti Interneti-protokolli (IP) aadressi saab jälgida konkreetse kasutajani ja sellisena saab jälgida tema veebisaidi vaatamise harjumusi. Otsingumootori serverites saab säilitada teavet, nagu tema otsingute kuupäev ja kellaaeg, millist brauserit ta veebisaitidele juurdepääsuks kasutas ja isegi seda, kui kaua ta veebisaite vaatas. Serverid võivad selle teabe enne kustutamist salvestada erinevalt.
Digitaalne privaatsus võib laieneda ka domeeninimede kasutamisele. Paljud domeeniomanikud võtavad oma teabe kaitsmiseks täiendavaid samme, kasutades domeeni privaatsusteenuseid, kuid sellise manöövri edukus on küsitav. Näiteks peavad mõned domeeni privaatsusele spetsialiseerunud ettevõtted enne selle edastamist saama ainult telefonikõne, mis küsib domeeni omaniku teavet. Samuti, kui veebisaidi omanik loobub domeeni privaatsusteenuste kasutamisest, sisestatakse tema nimi, aadress, e-posti aadress, telefoninumber ja muud seotud üksikasjad avalikku WHOIS-i andmebaasi ning kõik, kes seda otsivad, võivad neid tagasi kutsuda.
Teatud veebisaidid, mis on spetsialiseerunud erinevatest allikatest pärit teabe koondamisele, et pakkuda kasutajatele erakodanike profiile, tekitavad samuti digitaalse privaatsuse pooldajate seas muret. Need veebisaidid võivad tagastada päringu saanud inimeste kodude täisnimed, sünnikuupäevad, aadressid, varjunimed, pildid ja kaardid ning palju muud. Lisaks võivad need veebisaidid üksikasjalikult kirjeldada üksikisikute ajalugu. Pole harvad juhud, kui kohtame teavet, mis kirjeldab üksikasjalikult küsitava inimese viimast 10 aastat.
Kuigi digitaalne privaatsus on probleem, mis jääb paljude erakodanike mõtete esiplaanile, kui nad üritavad Internetis navigeerida ja uut tehnoloogiat omaks võtta, jääb ametlik ja täielik kaitse lihtsalt kättesaamatuks. Selle põhjuseks on asjaolu, et privaatsuse idee tehnoloogilisel ja seega pidevalt areneval maastikul muudab jätkuvalt tähendust. Enne probleemi käsitlemist tuleb selgelt määratleda, mida privaatsus digitaalmaailmas tähendab.
Arutelu digitaalse privaatsuse üle jätkub ja jätkub seni, kuni tehnoloogia areneb. Internetikasutajad jäävad alati kinni oma õigusest privaatsusele ja ka õigusele avalikult juurdepääsetavale teabele. Küsimused seadusandluse kohta kerkivad jätkuvalt esile, kuna seadusandjad püüavad leida tasakaalu kodanike privaatsuse kaitsmise ja nende teavitamise vahel.