Diferentsiaalkäik on mehaaniline seade, mida kasutatakse pöördemomendi muundamiseks ja ülekandmiseks mitmel viisil. Tavaliselt kasutatakse diferentsiaali pöördemomendi jaotamiseks ühelt võllilt kahele või enamale võllile. Mõnikord võib juhtuda ka vastupidine, kus kahe või enama võlli pöördemoment kantakse üle ainult ühele võllile. Kuigi diferentsiaalkäigul võib olla palju vorme, leidub seda kõige sagedamini autodes. Selles rakenduses jaotatakse ühe võlli pöördemoment kaheks erinevaks võlliks, millest igaüks pöörab veoratast.
Kui diferentsiaalkäike võib leida paljudest erinevatest mehhanismidest ja masinatest, siis tänapäevased autod kasutavad neid kõige rohkem ära. Kui auto teeb pööret, peaksid auto mõlemal küljel olevad rattad pöörlema erineva kiirusega. Pöördesuunale kõige lähemal olevad rattad peavad pöörlema aeglasemalt kui pöördest eemale suunatud rattad. Selleks, et auto seda teha, vajab iga tagaratas eraldi veovõlli, kuid pöördemoment peab siiski olema ühtlaselt jaotunud.
Diferentsiaalkäik saavutab selle, jaotades pöördemomendi ühtlaselt igale eraldivõlliga rattale. Seda tehakse spetsiaalse käigukastiga, mis asub kohas, kus mootori veovõll kohtub kahe veovõlliga. Auto sees olev mootor loob pöördemomendi, mis seejärel käigukasti kaudu suureneb. Jõuülekandest pöörleb diferentsiaali käigukasti üks ajamivõll.
Diferentsiaali käigukaste võib leida erineva paigutusega, kuid paigutus ise on autotootjate seas suhteliselt universaalne. Jõuülekande veovõlli otsas olev spiraalne koonushammasratas pöörab suuremat kroonratta hammasratast. Kroonratta hammasratas on suhteliselt suure läbimõõduga ja selle keskel on suur auk. Kui enamiku hammasrataste hambad tulevad küljelt välja, siis kroonratta hambad on ülespoole. Nii saab mootori hammasratas ühenduda kroonülekandega.
Kroonhammasrattast pärineb ainulaadne hammasrataste paigutus, kus pöördemoment jaotatakse ühtlaselt mõlema veovõlli vahel. Kroonratta esiküljel on nn diferentsiaalpuur, mille mõlemal küljel on kaks kaldus hammasratast. Nende hammasrataste esiküljed on kroonratta omaga risti, mis võimaldab neil korralikult ühendada kahe teise sobiva kaldhammasrattaga. Mõlemad ülejäänud kaks kaldhammasratast moodustavad iga veovõlli ühe otsa.
Ilma diferentsiaali või kahe erineva veovõllita võib autole ja selle komponentidele ilmneda mitmesuguseid kahjulikke mõjusid. Üks tähelepanuväärsemaid on rehvikahjustused, mis on tingitud rehvi lohisemisest. See tekib siis, kui välimine rehv ei suuda sisemisest rehvist kiiremini pöörata. Selline lohistamine võib põhjustada ka jõuülekande kahjustusi ja rikkeid.