Diabeediriski test on kiire sõeluuring, et teha kindlaks inimese risk haigestuda või haigestuda diabeeti. Oma tervise pärast mures olevatele inimestele on saadaval mitmeid veebipõhiseid enesehindamise tööriistu ning selliseid teste saab teha ka arstikabinetis. See testimine koosneb küsimuste seeriast, mille eesmärk on tuvastada riskifaktoreid. Inimestele, kelle vastused näitavad, et neil on kõrge diabeedirisk, võib soovitada täiendavaid sõeluuringuid, nagu veresuhkru test ja täielik meditsiiniline hindamine.
Diabeedi riskitestis vastavad inimesed küsimustele tavaliste riskitegurite kohta, sealhulgas vanus, sugu, kaal, pikkus, perekonna ajalugu ja rassiline taust. Täiendavad küsimused määravad kindlaks testija aktiivsuse taseme ja võivad esitada küsimusi diabeedi sümptomite kohta, et näha, kas patsiendil on diagnoosimata diabeedi oht. Skoor arvutatakse selle põhjal, kuidas inimene diabeediriski hindamisel vastab.
Inimestel, kellel on testi järgi madal risk diabeedi tekkeks, soovitatakse üldiselt säilitada head harjumused ja käia regulaarselt arstlikus kontrollis, et kõik terviseprobleemid saaks varakult tuvastada. Mõõduka diabeediriskiga inimestel võidakse soovitada muuta toitumis- ja treeningharjumusi või kaaluda oma arstide jälgimist, kui nad ei saa diabeediriski vähendamiseks elustiili kohandada. Kõrge riskiga testide skooride jaoks võib osutuda vajalikuks rohkem meditsiinilist hindamist, et näha, kas patsiendil tekib eeldiabeet või diabeet. Täiendava testimise tulemus määrab, milliseid samme järgmiseks võtta.
21. sajandi alguses kasvav mure diabeedi pärast pani mitmed arstid iga-aastastel läbivaatustel patsiente diabeediriskide suhtes sõeluma ning koolides kasutati ka diabeediriski testide sõeluuringuid, et selgitada välja lapsed, kes vajavad täiendavat arstiabi. Krooniliste ja ravimatute haigusseisundite (nt diabeedi) riskiga inimeste märkamine varakult, enne nende seisundite tekkimist, võib aidata haigusi ennetada või pakkuda inimestele varakult ravi, enne kui haigus põhjustab pöördumatuid tüsistusi, nagu elundi- või närvikahjustus.
Enesehindamine selliste vahenditega nagu diabeediriski test võib olla paljudele patsientidele väga kasulik, kuid oluline on olla teadlik, et sellised testid ei asenda arstikülastusi. Inimesed, kellel on terviseprobleeme, peaksid pöörduma arsti poole. Kõik on veidi erinevad ja kuigi sellised testid suudavad tuvastada laiaulatuslikke statistilisi riske, ei ole need konkreetsele isikule kohandatud ning enesehinnanguga on võimalik riske või diagnoosi panemata jätta.