Dendriidid on närvirakkude oluline osa. Dendriidid vastutavad teabe kogumise eest naaberneuronitest ja selle teabe edastamise eest rakukehale, mida tuntakse ka soma nime all. Soomast edastatakse info mööda närviraku teist struktuuri, aksonit, ning akson omakorda edastab signaale naaberneuronite dendriitidele. Kogu see protsess toimub sekundi murdosa jooksul, võimaldades neuronitel reageerida ülikiiresti paljudele erinevatele signaalidele, alates aju sõnumist, et hingata, kuni sensoorse sisendini kassi paitava käe poolt.
Neuronid on spetsiaalsed rakud, mis saadavad sõnumeid keemiliste impulsside abil, mis saadetakse läbi ruumi, mida nimetatakse sünapsiks. On olemas mitut erinevat tüüpi neuroneid, kuid kõigil on dendriitide ja aksonite tunnused ning signaalid, mida nad saadavad, liiguvad ainult ühes suunas, sisenedes dendriitidesse retseptorite kaudu, mis reageerivad spetsiifilistele neurotransmitteritele ja väljudes aksonist. Need rakud lähtestuvad ka väga kiiresti pärast signaali edastamist, nii et nad on valmis järgmiseks keemiliseks impulsiks, kui see saabub.
Mõiste “dendriit” pärineb kreekakeelsest sõnast “puud”, mis peegeldab dendriitide iseloomulikku puulaadset struktuuri. Need struktuurid hargnevad raku kehast välja ja muutuvad väga hargnenud väikeste pikendustega. Iga laiend laiendab dendriidi pindala, tagades sellega, et see ei jäta naaberrakkudest tulevaid sõnumeid märkamata.
Ehkki võib arvata, et dendriitstruktuur jääb konstantseks, on uuringud näidanud, et tegelikult võivad dendriidid aja jooksul ja keskkonna näpunäidetele reageerides muutuda. Näiteks alkohol põhjustab dendriitide kahanemist, samas kui õppimine näib neid pikendavat. Populaarne idee, et joomine kahjustab ajurakke, nagu selgub, on õige, isegi kui see kahjustab konkreetselt dendriite, mitte tervet rakku. Need uuringud on näidanud väga reaalseid viise, kuidas aju ja närvisüsteem muutuvad. Seda omadust nimetatakse plastilisuseks, mis võimaldab kehal elu jooksul oma vajaduste rahuldamiseks areneda.
Neuroloogilistel ja teaduslikel veebisaitidel on palju huvitavaid pilte neuronitest, mis on mikroskoobi all värvitud ja pildistatud. Need pildid illustreerivad paljusid erinevaid mustreid, mida dendriidid võivad võtta, ja näitavad, kuidas need struktuurid võivad aja jooksul muutuda. Eriti ajust pärinevaid pilte on päris põnev vaadata.